Oluline ei ole, mis riigis leping sõlmitakse, vaid mis riigis tegelikult töötatakse.

Eelmise aasta mais hakkas tööinspektsiooni kaudu oma saamata jäänud palka välja nõudma üks Pärnu firma Nordexpo kaudu Soomes koristustöid teinud töötaja. Ta asus Soome tööle kohe pärast Pärnus lepingu allkirjastamist 2010. aasta mais ja töötas seal kuni augustini. Koristaja leidis, et temale tuleb maksta palka Soome selle ala miinimumsummas, mis oli 1319 eurot kuus. Nordexpo maksis talle ainult 500–600 eurot kuus.

Firma jäi endale kindlaks ka töövaidluskomisjonis, väites, et maksis nii, nagu oli töölepingus algul kokku lepitud, ehk 4400 krooni kuus, lisaks töölähetusse saatmise eest 47 krooni tunnis. Firma esindaja leidis, et Soomes koristajatele kehtestatud kollektiivleping ei kehti neile kui Eesti vahendusfirmale, sest töölepingus töötajaga on kokku lepitud Eesti Vabariigi tööseadustiku rakendamises. Firma leidis ka, et nemad ei pea Soome palku maksma, sest töötajat võis peale Soome tööle rakendada ka Pärnus.

Töövaidluskomisjon jäi siiski töötaja poolele. Nimelt ütleb Euroopa Liidu nõukogu direktiiv töötajate töölähetusse saatmise kohta, et lähetatud töötajatele tuleb tagada samasugused töötingimused, mis on kehtestatud töö tegemise riigis töötavatele töötajatele. Komisjon kinnitas, et see direktiiv on ka Eestile siduv. Komisjon selgitas, et ülimaks ei saa Eesti õigusaktid, mille järgi tööleping esialgu sõlmiti, sest need tingimused on töötajale halvemad.

Eurodirektiivi eesmärk on nimelt just tagada lähetatud töötajate kaitse ehk selle riigi miinimumtöötingimused, kuhu töötajad on lähetatud. Samuti on direktiivi eesmärk tagada riikidevahelise teenuste osutamise korral aus konkurents.

Ka Eesti on oma Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega direktiivi üle võtnud. Firma pidigi oma Soome lähetatud töötajale maksma tagantjärele ikkagi 1319 eurot kuu eest.

Nordexpo vastu on töövaidluskomisjonis algatatud kuus töövaidlusasja, kõigi puhul kaebajateks koristajad. Üht juhtumit arutamast pidi aga töövaidluskomisjon keelduma, sest saamata jäänud nõudesumma oli 16 997 eurot – sellega tuleb minna edasi kohtusse, sest töövaidluskomisjon tegeleb vaid kuni 10 000 euro suuruste nõuetega.



2. Ka „mustalt” töötaval ehitajal on õigused

Alla miinimumpalga maksta ei tohi, isegi kui tööandja leiab, et töötaja viilib.

Kuressaare töövaidluskomisjoni saabus kaebus OÜ Milard Group kaudu ehitamas käinud töötajalt. Ta asus tööle suulise lepingu alusel mullu juulis, töötasuks lepiti kokku miinimumpalk, 278 eurot kuus. Töötaja kaebas, et kuigi ta töötas terve juulikuu, maksis tööandja talle selle eest vaid 135 eurot, augusti eest anti talle sama summa mustalt ja sularahas. Septembri eest jäi töötasu üldse saamata.

Tööandja ei olnud asjade sellise esitusega päri. Tema sõnul lepiti töötasuks 1,74 eurot tunnis. „Töötaja võeti tööle abitööliseks ning oli võimeline tööd hästi tegema, kuid ainult siis, kui ta seda tahtis. Tal oli probleeme alkoholiga ja tööajast kinnipidamisega,” kirjutas tööandja enda kaitseks. Tööandjale olevat arusaamatu, miks töötaja nõuab töötasu juulikuu eest, kui ta olevat alustanud tööd alles 17. augustil. Ta ei kavatsevat töötajale rohkem maksta, sest too ei olevat ka rohkem töötanud.

Tööandja esitas küll komisjonile väidetava töölepingu koopia, kus aga töötaja allkiri oli ebaselge ja töötaja ei tunnistanud seda omaks. Töövaidluskomisjoni istungile tööandja kohale aga ei tulnudki.
Komisjon leidis, et töötajal on saamata jäänud palka kokku 616 eurot.
Oma tööle asumist tõendas ehitaja pangakonto väljavõttega, kust nähtub, et 19.08 on tööandja talle teinud 135-eurose ülekande selgitusega „töötasu, 1. osa”. Komisjon selgitas, et tööandja ei saanud maksta töötajale töötasu 19.08, kui töötaja oleks asunud tööle alles 17.08, sest töötasu makstakse ikkagi kuu aega hiljem.

Pangakontolt selgub ka, et rohkem makseid pole tööandja sinna teinud. Tööandja ei tõendanud millegagi oma väiteid töötaja töötundide kohta. Töövaidluskomisjon märkis, et nad ei saa tööandja selgitusi tõeseks pidada, sest tema ütlused on vastuolulised. Vastavalt seadusele aga ei tohi töötajale maksta miinimumpalgast vähem, kui ta töötab täistööajaga.



3. Laevapilet ja bensiini­tšekk aitasid Soomes ehitanutel tõe jalule seada

Kui firma ise ei suuda töötunde tõendada, arvestatakse töötajate endi arvestust.

Kolm meest esitasid Pärnu firma OÜ Tepa peale kaebuse, nõudes oma saamata jäänud lõpparvet. Kaks neist asus Soomes plaatijate-ehitajatena tööle augustist ja üks oktoobrist 2010, kuutöötasuks 4350 krooni, töölähetuse päevarahaks 500 krooni.

Tööandja aga maksis neile vaid osa palka ning maksmata jäid ka päevarahad ja puhkusehüvitised. Töötajate sõnul ei olnud ka tööandja esitatud tööaja arvestuse tabelid tõesed, tööandja ei olevat esitanud tegelikke Soome tööandja tunnilehti. Töötajad esitasid ise komisjonile tõendid (bussipiletid, kütuseostu kviitungid) tõendamaks viibimist töölähetuses ning sõite koju Pärnusse ja tagasi töölähetusse Helsingisse.

Tööandja möönis komisjonile töötajate nõudeid vaid osaliselt ja tunnistas üksnes puhkusehüvitise maksmata jätmist. Osa päevaraha nõudeid on firma esindaja sõnul aegunud. Samuti leidis firma esindaja, et töötajate esitatud kviitungid ei tõenda, et ostetud piletid kuuluvad neile ja et nemad on neid kasutanud.

Viskas tunnilehed ära

Ühtlasi väitis tööandja esindaja, et tal ei ole alles Soome partneri tunnilehti, sest ta olevat need ära visanud. Üldse olevat tegemist kolmandate isikute vaheliste dokumentidega, mis olid Soome partneriga omavahelise arvelduse aluseks ega kuulu töövaidluses avalikustamisele ning tegemist ei ole raamatupidamise algdokumentidega.

Komisjon otsustas, et firmal tuleb töötajate palganõuded siiski täita. Komisjon selgitas, et tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Kuna tööandja ei ole esitanud komisjonile tunnilehti, mis ta olevat väidetavalt ära visanud, ega suuda seetõttu ka tõendada oma tööaja arvestuse õigsust, otsustas komisjon, et tööaja arvestuse aluseks tuleb võtta töötajate endi esitatud arvestus.

Komisjon määraski, et firmal tuleb maksta töötajatele saamata jäänud töötasu iga töötatud kuu kohta vastavalt iga töötaja töötundide arvestusele, peale selle päevarahad ja puhkusehüvitised.



Kust saab abi ja infot?

Soome tööturu infokeskus
http://netti.sak.fi/workinginfinland/ee/index.html
Soome töökaitseamet
http://www.tyosuojelu.fi/fi/815
Soovitused välisriiki tööle suundujatele
http://www.vm.ee/?q=node/4836
Töötajate lähetamine ehitussektoris
http://www.posting-workers.eu/content/default.asp?PageID=75



PROBLEEMID

Noppeid tööinspektsiooni poole pöördu­mistest

Tööandja lubas maha tappa

Inimene juristi vastuvõtul: Leping on sõlmitud novembris 2011. Tööandja ei ole tasu maksnud, küsimise peale lubas maha tappa, ähvardas ja karjus, et raha ei saa sa enne, kui Soome mees on mulle raha maksnud! Olen praegu haiguslehel ja selle tööandjaga töösuhet enam jätkata ei soovi, sest kokkuleppeid ta ei täida ja ähvardab. Annan avalduse politseisse. Kuidas raha kätte saab ja lepingu lõpetatud?

Juristi vastus: Lepingu saab erakorraliselt üles öelda töötasu maksmisega viivitamise pärast ja töötaja ebaväärika kohtlemise eest. Nõuded saab esitada töövaidlusi lahendavasse organisse.

Olen rasket tööd teinud, kas ta võibki jätta maksmata?

E-kiri: Töötan juba pool aastat Eesti vahendaja kaudu Soomes. Aga kuna tööandja käitub siin väga ebaõiglaselt, siis soovin nüüd lahkuda ja asuda tööle teise firmasse. Helistasime siin tööandjale ja küsisime puhkusekompensatsiooni ka, kui lahkume. Aga tema väitis, et nemad ei maksa seda ja ka ei pea maksma. Kuna olen naisterahvas ja teeninud oma raske tööga selle välja, tahan küsida: kas tal on õigus see maksmata jätta?

Juristi vastus: Tööandjal lasub kohustus maksta töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Kui tööandja ei maksa lõpparvega puhkusehüvitist, on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. 

Tulin, nägin, kaotasin!

Inimene juristi vastuvõtul: Helistasin Kuldse Börsi kuulutuse peale, sadamas sain pileti ja aadressi, kuhu minna. Läksin Soome. Tööleping lubati pärast teha. Töötasin neli päeva, nõudsin kuluraha, mida ei antud-kantud. Helistasin tööandjale, et enam ei tee tööd, ja tulin tulema. Nüüd tahan raha!

Jurist selgitas, kuidas esitada nõue TVO-sse, et saavutada töösuhte tunnistamine, töötasu ja tagasisõidupileti hüvitamine.

Viimasel hetkel sadamas muudeti lepingut 

Inimene juristi vastuvõtul: Leidsin CV-keskuse kaudu tööd Soomes. Töövestlusel räägiti, et sõlmitakse tööleping. Vahetult enne laeva minekut sadamas oli tööandja esindaja, kes andis alla kirjutada lepingu, kusjuures oli väga kiire ning ei olnud aega lepingut läbi lugeda. Hilisemal tutvumisel selgus, et oli tegemist hoopis töövõtulepinguga. Järelepärimisele, et oli lubadus teha ikkagi tööleping, vastas tööandja, et pole kuulnudki. Töötajad loobusid tööst peale 1,5-kuist töötamist. Küsimus: kas selles olukorras oleks midagi vaidlustada?

Juristi vastus: Ei ole vaidlustada, sest töövõtuleping on allkirjastatud ja eelnevat kokkulepet pole millegagi tõendada.

Tööandjal on kohustus tööd tagada

E-kiri: Mul mure, olin või siis olen Soomes lepinguga tööl, nüüd sain kolmanda isiku kaudu teada, et mind pole enam sinna vaja, et mind siis lasti lahti. Ülemused ise telefonile ei vasta, palka pole üle kantud ja nii juba kolmas nädal. Proovisin siin lehel olevale numbrile ka helistada, aga kedagi kätte ei saanud. Ma ei teagi tegelikult, kas teie tegelete selliste probleemidega, aga äkki oskate mind kuhugi suunata, kust saaksin abi. Ette tänades!

Juristi vastus: Töötajal on soovi korral võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Oluliseks rikkumiseks saab lugeda tööandja poolt töötajale töö mittetagamist. Samuti on töötajal õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul kui töötaja poolt märgitud töösuhte lõppemise päeval ei ole tööandja töötajale lõpparvet maksnud, on töötajal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole. 

Palka ei tohi ühepoolselt muuta 

E-kiri: Oleme Soome firmas ametlikult tööl. Vormistati tööleping ja tunnihindeks lepingule kirjutati 11,30 eurot tunnis. Esimene pool kuud saime palka vastavalt töölepingule 11,30 eurot tunnis. Septembris ütles aga, et algab tükitöö arvestus. Tükitööga vähenes palk oluliselt. Kas võib tööandja maksta alla töölepingus fikseeritud tunnipalga? Tööandja käskis töösuhte algul kirjutada omakäelise avalduse, kus oleme nõus tegema töövälisel ajal ja nädalavahetustel ületunnitööd tavatariifi hinnaga.

Juristi vastus: Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult kirjalikus vormis ja poolte kokkuleppel. Juhul kui tööandja siiski muudab töötasu arvutamise viisi ning selle tõttu väheneb Teie töötasu, on Teil õigus nõuda tööandjalt vähem saadud töötasu ning soovi korral tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid alles siis, kui tööandjapoolne rikkumine ilmsiks tuleb, s.o järgmisel palgapäeval.

Ületunnitöö tegemine ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid