Maailmakuulus popkriitik Reynolds kiidab Grünbergi, laidab Iirist.

Mitme olulise muusikaraamatu autor ja mõjukas kriitik Simon Reynolds (48) vastab Tõnis Kahu küsimustele.

Areeni kaaneloos kuulab ja hindab muusikakriitik Simon Reynolds seitset eesti popmuusikalugu ja annab ühtlasi intervjuu eesti popkriitika raudvarale Tõnis Kahule. Simon Reynolds on kahtlemata kõige tuntum välismaine muusikakriitik Eestis. Laiemale populaarsusele meie koduvabariigi muusikahuviliste seas panialuse tantsumuusika ajalugu käsitlev raamat „Energy Flash“, mis maabus siiaklubimuusika kõige tulisemal ajal – 90ndate lõpus – ja mida loeti, laenutati teineteisele, lasti läbi koopiamasina ja mille üle ka arutleti ja vaieldi. Seoses Reynoldsi külalisesinemisega Eestis kirjandusfestivali Prima Vista eelprogrammis (7. mail Tartu Ülikoolikonverentsisaalis kl 16) tuli meil Tõnis Kahuga realiseerida juba kümne aasta eest tekkinud idee ulatada Reynoldsile sületäis Eesti popmuusikat ja paluda tal selle kohta midagi arvata. Näib, et talle meeldis väga Sven Grünberg, kelle loo„Ball“ on ta postitanud oma blogisse Blissblog. Ma tahan öelda seda, et kui ta võtaks Grünbergi veel uurida, postitada ja kirjutada võivad tema liigutused käivitada protsesse, et Grünbergi vanad materjalid antakse välja mõnevälismaise plaadifirma ja Grünbergi positsioon kui kõige mõjukam Eesti muusik laieneb veidi. Või siis Maria Minerva. Kui ma talle möödunud aasta lõpus teatasin, et kahjuks jäi tema plaat Areeni aasta albumi tabelis napilt PJ Harveyle alla, vastas Maria külma ükskõiksusega: „Mul suva. Mul on väga heameel, et Reynolds märkis mind enda aastalõpu tabelites ära. Kõik ülejäänud polegi nii oluline.“