Juhtkiri: Energiasõda Eesti moodi
Juba üle pooleteise aasta on kestnud Eesti energia- ja soojatootjate ning majandusminister Juhan Partsi sõda taastuvenergia toetuste pärast.
Võidust raporteerida Parts esialgu veel ei saa. Ja kuigi majandusminister püüab ennast esitleda lihtsa elektritarbija huvide kaitsjana, ei ole ka üheselt selge, kas tema ministeeriumis koostatud eelnõu tõesti Eesti energeetikale head teeb.
Mäletatavasti kerkis teema päevakorda seoses taastuvenergia toetusteks kuluvate summade kiire kasvuga. Pärast 2007. aastat, kui toetusi suurendati, puhkes Eestis taastuvenergeetika buum: ettevõtjad on agaralt rajanud tuuleparke ning jäätmetest, biomassist ja biogaasist elektrit tootvaid jaamu. Eesti elektritootmise üle arvestust pidev Elering teatas hiljuti, et taastuvenergiast toodetud elekter moodustas esimeses kvartalis Eesti elektritarbimisest juba 16%. Möödunud aastal oli osakaal 11%. Kuid kes viitsib taastuvenergia toetuste väljamakseid lähemalt uurida, leiab, et tänavuse aasta esimese kvartali toetustest 42% ehk üle kaheksa miljoni euro ning möödunud aastal 29% ehk üle 16 miljoni euro on makstud Eesti Energia Narva elektrijaamadele. Seal põletatakse põlevkivi koos hakkpuiduga – võib ka öelda, et tegeldakse rohepesuga, sest tegemist ei ole eriti efektiivse (taastuv?)elektri tootmise viisiga.
Kuna vähemalt eelnõu algversioonis olid sees punktid, mis pikendaksid Narva elektrijaamadele taastuv-energia toetuse maksmise senist lõpptähtaega 2013. aasta 1. jaanuarist 2020. aastani, võib öelda, et pigem võitleb majandusminister kõnealusel juhul Eesti Energia kui tarbijate huvide eest.
Tõsi on seegi, et 2010. aastal tehtud analüüsis leidis konkurentsiamet: taastuvelektri tootjaid naudivad tänu toetustele põhjendamatult suurt tootlust – analüüsitud juhtudel 16–41%. Sellele analüüsile Partsi ristikäik suures osas toetubki, kuigi kriitikud leidsid konkurentsiameti arvestustes ka tõsiseid küsitavusi. Näiteks soojaärimees Kristjan Rahu pahandab tänases Eesti Päevalehes, et valede arvudega manipuleerides materdatakse maha terve oluline tööstusharu. Rahu kurdab, et pangad energeetika jaoks enam raha ei laena, sest valitsus on loonud kunstlikult poliitiliselt ebastabiilse keskkonna, ja märgib, et algul 12 aastaks välja lubatud toetuste süsteemi muutmise korral jääb üle „valuline, aga kindel kohtutee”.
Kindlasti on Rahul ja teistel ettevõtjatel selles sõjas oma ärihuvid, aga nagu näitasime, ei ole ka Parts valge rüütel. Loodame, et huvigruppide heitluses sünnib lõpuks ikka mõistlik kompromiss.
