Liibanoni röövligängi saatus - tunnistajaid elama ei jäeta

Eesti jalgratturite rööviga otseselt seotud meestest on viis vahistatud või surnud, viis on neid ähvardava surmanuhtluse eest jooksus.

Mis on saanud Eesti jalgrattureid pantvangis hoidnud meestest – Jämedast, Kokast, Pealikust, Pikast, Klounost ja teised, kellest on pikemalt kirjutatud raamatus Liibanon 2011? Paari nädala eest teatas Liibanoni riiklik süüdistaja, et nõuab eestlastest jalgratturite rööviga seotud isikutele surmanuhtlust. Süüdsitatavate nimekirjas on 26 inimest, kinni istub üheksa, ülejäänud on surnud või vabaduses. Jõugu juht Wael Abbas (Jäme) arreteeriti Kataris Doha lennujaamas juba sügisel. Turvateenistus kuulas teda üle neli tundi ja pärast seda, kui teda oli 20 päeva Süüria ametijõudude poolt kinni hoitud, anti ta Liibanoni võimudele üle. Wael Abbasil oli võltsitud Venezuela pass ja nimeks oli märgitud al Fliti. Hüüdnime Jäme panid Eesti jalgratturid talle õige varsti pärast röövimist, sest jäme oli see mees nii oma olemuselt kui välimuselt. Jäme oli see, kes 23. märtsil 2011 jalgratturite röövimist dirigeeris, kollases dressipluusis ja sõjaväesaabastes ringi jooksis, korraldusi jagas ja kamandas. Laskis ennast kitsuda Bossiks, räuskas ja õiendas. Parem oli sellele mehele mitte otsa vaadata. Tema maja oli see, kuhu vangid esialgu sõidutati ja kus peeti esimene koosolek – mis nende eestlastega teha. Vähem kui kahe nädala pärast sõideti see maja Liibanoni ametijõudude poolt maatasa.. Jämeda kohta poetati rännumees Tiit Pruulile Liibanonis novembrikuus 2011, et tõenäoliselt teeb see mees kinnipidamisasutuses enesetapu. Vihjati, et selles röövimiseloos on kasulikum, kui tunnistajaid elama ei jää. „Surmanuhtluse nõudmine mahub sellesse skeemi samuti hästi,“ arvab Pruuli. Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist