Eesti kaitseministri nõunik läks Putini vastu otserünnakule
Esimest korda pärast NSV Liidu kokkuvarisemist peeti Peterburis Saksa Körberi Fondi Bergedorfi foorumit, teemaks Venemaa reformipoliitika.
Sissejuhatusega esinenud linnapea Anatoli Sobtšak tundis silmanähtavat uhkust. Tema patronaaži all toimuvale saja esimesele Bergedorfi foorumile olid tulnud Saksamaa kaitseminister Rühe, liidukantsleri administratsiooni riigisekretär Meyer-Landrut, Venemaa kaitseministri esimene asetäitja Kokoškin jt. Esindatud olid veel Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola ja Eesti.
Laias laastus: Vene poliitikud rääkisid oma edusammudest, Lääne tegelased jagasid hoiatusi minevikku tagasi langemast.
Lõunasöögi järel esines Peterburi aselinnapea. Ta vaidles vastu Saksa ajakirja Die Zeit Moskva korrespondendile. Viimane väljendas arvamust, et NSV Liidu lagunemise järel ei tea riigi uus juhtkond, milline peaks olema Venemaa välispoliitika.
Vladimir Putinist on eesti keeles ilmunud küll hea hulk artikleid, ent vaid üks raamat. 2000. aastal Münchenis ilmunud Saksa ajakirjaniku ja Venemaa-eksperdi Alexander Rahri “Vladimir Putin: “Sakslane” Kremlis” nägi trükivalgust eesti keeles Toomas Huigi tõlgituna 2002.
Rahri järgi rääkis Putin terava, peaaegu agressiivse tooniga, mis sundis kõiki ümarlauas olijaid kuulatama. Putin kõneles SRÜ tulevikust ja 25 miljoni venelase rollist, kes 1991. aasta järel ootamatult osutusid olevaks välisriikide aladel. Putin rõhutas, et uutes iseseisvates riikides tuleb venelasi viisakalt kohelda ja anda neile topeltkodakondsus. “Globaalse rahu säilitamise nimel,” lisas ta, “peab maailm nüüd respekteerima ka Vene riigi ja vene rahva kui suure rahvuse õigustatud huve.”
Putini ettekanne ja esitluslaad tekitas “ägeda vastukaja”. Protesteerijate hulgas olid näiteks Saksa Teaduse ja Poliitika Sihtasutuse direktor Strümer, nimekas Briti ajaloolane Ash ja OSCE Saksa peasekretär Höynck.
Rahr jätkab: “Eesti kaitseministri nõunik läks Putini vastu otserünnakule. Balti riikide venekeelsed kodanikud ise ei teadvat, mida nad tahavad. Vene propaganda olevat nad segadusse ajanud ja neilt orienteerumisvõime võtnud.”
Vaidlus muutus üha teravamaks. Putinit toetas Saksamaa parlamendi välispoliitika komisjoni esimees Hornhues: Venemaa-sakslaste huve kaitstes ei tohiks Saksamaa eirata Venemaa muret kodumaatute venelaste pärast. Putinit kritiseerisid teiste seas ka president Jeltsini nõunik rahvusküsimustes Pain ja Peterburi professor Jagja.
Putinit kritiseeris märtsis 1994 Eesti kaitseministri nõunik Meelis Atonen, kes praegu on AS Tavidi nõukogu liige. Õigupoolest pidi Peterburi sõitma kaitseminister Indrek Kannik, kes viimasel hetkel sellest loobus.
1966. aastal sündinud Atonen kuulus foorumil noorimate osavõtjate hulka. Tal puudus nii kõrgetasemeliste ürituste kogemus. Atonen kõneles algul paar lauset inglise keeles ja läks siis üle vene keelele. Atonen kirjeldas rahvussuhteid Eestis ja miks meil ei rakendata topeltkodakondsust. Foorumi järgmisel vaheajal tuli nii mõnigi osavõtja tema juurde, öeldes tunnustussõnu või – saades aru, et ta valdab hästi vene keelt ja tunneb kohalikke olusid – küsides, kuidas saaks Ermitaaži minna.
