Indrek Põder õõnestas jultunult kolleegide ja prokuröri jalgealust
Endine kaitsepolitseinik Indrek Põder avaldas lisaks altkäemaksu võtmisele ja soovile panku üle võtta
survet vahi alla võetutele ning tahtis keskkriminaalpolitseinike suhtes salajast jälitusmenetlust alustada.
Möödunud aasta 19. detsembril kell 11.20 oma kodus vahi alla võetud, siis veel kapo juhtivspetsialisti ametinimetust kandnud Indrek Põder eeldas ilmselt sellel hetkel, et kauaks ta arestimajja ei jää. „Mulle inkrimineeritud süüteod on mulle arusaamatud, kuna kahtlustusest ei nähtu, millistes konkreetsetes süüteoepisoodides mind kahtlustatakse. Kapo töötajana pole ma kelleltki küsinud altkäemaksu seoses minu ametiülesannete täitmisega,” teatas Põder nähtuvalt kinnipidamisprotokollist. Seljas musta värvi jope, tumesinised kolme triibuga dressipüksid, sinine dressipluus ja T-särk, jalas aga heledad spordijalatsid, niisugusena viisid kolleegid Põdra arestimajja.
Kohtutoimikus olevad ülekuulamisprotokollid annavad Indrek Põdrast hämmastava pildi ning sunnivad küsima: kus olid kaastöötajate silmad ja kõrvad varem ning kuidas on võimalik, et kriminaalmenetlust alustati altkäemaksu tunnustel alles möödunud aasta 25. juulil?
Põdra kriminaalsed tuttavad, kellest osa ta ka oma Võrumaa talus võõrustas, olid aga muljetavaldavad.
2011. aasta augustis toimusid Põdra jahikompleksis politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo õppe- ja seminaripäevad. Ettepaneku suvepäevade korraldamiseks just seal tegi Põdra naine Aire Põder, PPA sisekontrolli tollane töötaja. Kohal oli ka Indrek Põder. PPA sisekontrollibüroo talituse praegune juht Meelis Seimoja meenutab ülekuulamisprotokollis, et võrreldes aastataguse ajaga, mil ta oli seal käinud, oli kinnistut väga oluliselt arendatud. See asjaolu hakkas silma ka teistele kolleegidele ning pärast suvepäevi arutati teemat omakeskis. Põhiliseks ütlemiseks oli see, et palgast pole võimalik seda ehitada. Põder ise väitis, et ehitus on tehtud PRIA-rahaga ning oma majanduslikku olukorda kirjeldades kinnitas, et oma ametkond on teda korduvalt kontrollinud ja tal pole midagi varjata. Ilmselt ei kontrollinud kapo oma kolleegi aga piisavalt. „Samadel suvepäevadel rääkis Põder mulle ka seda, et ta kavatseb osta Lätist kahte panka,” rääkis Seimoja.
Tunnistaja rääkis ka seda, et kui Põder viibis Meelis Tanieli kabinetis (PPA nüüd juba endise sisekontrolli juht, kes Põdraga koos kahtlustuse sai, kuid keeldus kokkuleppemenetlusele minemast – toim) ning tema sinna sisenes, siis olid seesviibijad ehmunud ilmega.
2011. aasta sügisel toimus Tanieli kabinetis kohtumine Läti politsei sisekontrolli ametnikega, Taniel tutvustas seal neile politsei andmebaasi KAIRI kasutamise võimalusi. Taniel kirjeldas, kuidas andmebaasi on võimalik seadistada selliselt, et sinna saab kirja panna politseile tööalaselt huvipakkuvad isikud ja operatiivselt näha, kes neid isikuid andmebaasis reaalajas vaatavad. Seda rääkides avas ta akna, kust oli näha, et Taniel oli sinna kirja pannud hulgaliselt nimesid, kellest esimeste seas olid Indrek Põder ja Külli Taniel. Samuti oli hulgaliselt vene päritolu nimesid. „Taniel oli ilmselgelt selle lehe presenteerimisest ehmatanud ning sulges kiiresti akna. Mäletan, et see asjaolu tekitas meie büroo töötajates elevust,” rääkis tunnistaja Seimoja.
Tahad vabaks, valeta!
Eesti Päevaleht on varem Indrek Põdrast kirjutades viidanud, et kaaspolitseinikud ei olnud just väga kurvad, kui ta vahi alla võeti. Seepärast, et Põder rikkus nii mõnegi kunagise tubli politseiniku tuleviku. Nüüd selgub kohtutoimikutest, kuidas Põder soovis oma abikaasa Aire kaasabil mõjutada riigiprokuratuuri alustama keskkriminaalpolitsei kolme töötaja suhtes jälitusmenetlust.
Nimelt pidas politsei mullu detsembris altkäemaksu andmises kahtlustatavana kinni Olga Drozdetskaja. „Peale Indrek Põdra, Meelis Tanieli ja Aire Põdra kinnipidamise avalikuks tulemist pöördus minu poole minu talituses töötav ametnik Juri Bobõkin, kes rääkis, et minu teadmata on Drozdetskajaga [---] käinud Tanieli juuresolekul vestlemas Indrek Põder. Peale vestlust võttis Bobõkin koos Aire Põdraga Drozdetskajalt vabas vormis selgitusi Veiko Germani, Georgi Šahnjuki ja Karaulovi (eesnimi on protokollis täpsustamata – toim) suhtes (kõik on keskkriminaalpolitsei ametnikud), mida oli edaspidi plaanis kasutada andmebaasis KAIRI teadetena. Kuna sain Jurilt teada, et Drozdetskaja jutt eespoolnimetatud ametnike kohta pandi Aire Põdra poolt kirja pärast seda, kui Drozdetskaja oli Indrek Põdraga vestelnud, otsustasime laekunud info üle täpsustada. Selgus, et Drozdetskaja oli selle jutu kirja pannud Indrek Põdra survestamisel. Hiljem sain ka teada, et selle infoga läks Aire Põder riigiprokurör Evestuse juurde. Eesmärgiks oli tuntud narkopolitseiniku Veiko Germani ja teiste suhtes jälitusmenetluse alustamine. Evestus keeldus,” rääkis Seimoja.
Põdra naine seketäriks
Karaulovi kohta teatasid nii Taniel kui ka Põder naisele, et tegemist on ebaausa politseiametnikuga, kel on kontakte kuritegelike autoriteetidega. Veiko Germani kohta aga, et too on korrumpeerunud ja teeb katust narkokaubitsejatele, kuid nemad saavad probleemid lahendada. Seejuures hakkas Põder uhkustama oma kontaktidega Nikolai Tarankovi ja teiste kuritegelike autoriteetidega. „Põder ütles, et ma peaksin välja mõtlema nn kirjandi mulle tutvustatud politseinike ebaausatest tegudest, ja kui see talle meeldima peaks, siis ta aitab mind vabadusse. Samuti ütles Põder, et pean selle jutu andma Aire Põdrale,” rääkis Drozdetskaja.
Põder ja Taniel survestasid teda ka loobuma nende kasuks politsei poolt läbiotsimise käigus ära võetud rahast – 104 000 eurot ja 3000 dollarit. Kui Põder ja Meelis Taniel ruumist lahkusid, tuli sinna Aire Põder, kellele Drozdetskaja rääkiski kästud jutu. Aire Põder pani kõik kenasti kirja.
Kohtutoimikust jookseb avalikult läbi ka Eesti Päevalehes juba detsembris kirjutatud info, kuidas Põder käis koos Nikolai Kholopovi ja Aleksandr Arhipoviga Lätis Jūrmalas kohtumas kohaliku seadusliku varga Slivaga. „Kohtumisel räägiti avalikult ka seda, et rahapesu andmebüroo (RAB) töötajatele on makstud altkäemaksu. Kokkuleppe kohaselt pidi Oleg Smoli sellest konkreetsest rahasummast saama kohe poole ja hiljem pidi saama mingisuguste muude tehingute kaudu ülejäänud raha,” rääkis ülekuulamisprotokollide andmetel tunnistaja Tiit Vajak.
Tunnistaja väitel pidi RAB-i töötajatele ja prokurörile minema altkäemaksuks 400 000 eurot.
Korra nähtud „sõber”
Raha oli mõeldud selle eest, et RAB ja prokurör arestitud arved lahti teeksid. Prokurörina nimetas tunnistaja Steven Hristo Evestuse nime.
„Septembri lõpus või oktoobri lõpus hakkas Põdralt tulema infot, et Aivar Orukask on meie kõige suurem sõber RAB-is. [---] Samal ajal kutsus Orukask isikuid välja ja kuulas neid üle. See tundus meile imelik, kuna Indrek Põder väitis, et Aivar Orukask on talle suur sõber, aga sellele vaatamata jätkab ta haldusasjade menetlemist,” rääkis tunnistaja Tiit Vajak.
Põdra kriminaalasja raames käis kapos ülekuulamisel ka Orukask ning loomulikult tuli välja, kui suureks sõbraks oli Põder end temaga luuletanud. Nimelt rääkis Orukask, et Põdraga kohtunud ühel korral – Meelis Tanieli kabinetis. Põder ja Taniel küsisid seal Orukaselt selgitusi linna peal räägitavate juttude kohta, justkui oleks Orukask saanud kellegi raha aresti alt vabastamise eest 400 000 eurot altkäemaksu. See näitab, kuidas Põder mustas või proovis mustata PPA töötajaid.
Inimesi mustates, ähvardades ja mõjutades küsis Põder 13 episoodi käigus kokku ligi 1,5 miljonit eurot altkäemaksu. Kontosid vahetas selle raames üle 200 000 euro, kuid osa läks teistele inimestele, vahemeestele. Põder ise sai kätte 178 358 eurot.
Indrek Põdra juba legendaarseks muutunud jahikompleksi ehitanud mehed rääkisid oma tunnistustes uurijatele, et ekskapolane maksis neile palka sulas.
