Leonhard Lapin: Vabaduse väljak turuks!
Kui arvutipõhine ja paarisaja töötajaga asutus võiks paikneda linna mis tahes kohas, siis tuhandetele tarbijatele, sealhulgas tagasihoidliku sissetulekuga pensionäridele on Lõunakeskus eluliselt oluline. See on olnud piirkonna inimestele tähtis polüfunktsionaalne kaubandus- ja teeninduskeskus, ka oma õuealadega suhtluspaik neile, kel pole majanduslikult võimalik külastada kohvikuid ja baare. Tegu oli kaubanduskeskusega, kus oli ka lihatoodete, kala ja puu-juurvilja letimüük, väljakujunenud turutraditsioon.
Miks linn, kes peaks hoolitsema elanikele mugava infrastruktuuri arendamise eest, seda pidevalt hävitab? Kinnitas linn ju detailplaneeringu, andis loa lammutamiseks ja ehitusloa uue hoone rajamiseks. Miks eelistatakse paarisaja töötaja heaolu tuhandete inimeste hüvedele?
Kui Euroopas rajatakse linnakeskustesse uusi turge, siis meil neid hävitatakse. Mõni aasta tagasi suviti käima pandud Rotermanni „turg”, kus sai kaubelda ainult väljas, on devalveerunud suveniiride ja saiakeste müügialaks. Pealegi on ta jutuks olevast piirkonnast kaugel.
Hommikune turg
Stockholmi kesklinnas on teadaolevalt kolm turgu ning Helsinki Kauppatori tegutseb lausa presidendi kantselei ees. Tallinna omaaegne keskne turg paiknes Estonia teatri ees ja häda polnud midagi. Isegi hobusesõnnik oli teatri eest lõunaks koristatud ja plats puhtaks pestud. Nüüdne Keskturg ei asu kesklinnas!
Seepärast kordan ettepanekut, mille tegin juba 1990. aastate keskpaiku seoses Vabaduse väljaku planeeringu võistlustööga. See on: pidada turgu hommikupoolikuti, näiteks kella üheni, Vabaduse väljakul.
Töötan sealsamas ja olen täheldanud, et sel ajal on väljak kasutamata, kui usinad rulamehed välja arvata. Isegi neid tahtis üks linnaametnik keelu alla panna!
Vaadake, kui hästi edeneb siin kandis lillemüük. Pealegi pääseb kodanik siia trammi, bussi, trolli ja autoga (maa-alune parkla). Aga eelkõige on ta kesklinna elanikele jalutuskäigu kaugusel.
