Täiesti pime lugu: miljonäri peksjad on tabamata
Igal argipäeval umbes lõuna paiku tuleb härra Rabotšev oma firma kontorissse. Käib läbi firmas võtmepositsioonidel olevate inimeste juurest, küsib, kuidas ettevõttes asjad edenevad. Vahel, kui on vaja, kirjutab ta alla mõnele olulisele investeerimisotsusele. Umbes tunni pärtast ta lahkub. Ta meeldib töötajatele. Peremehe kehahoiakus ja suhtumises on tunda inglise džentelmeni väärikust ja rahu. Ja miks ei peaks ta end mõnusalt tundma.
Eesti üks suuremaid kaabelsideettevõtteid toimib hästi ja firma peremees Rabotšev maksab endale suurepäraseid dividende. Viimase nelja aastaga kokku ligi 115 miljonit krooni(ehk ca 7,3 miljonit eurot) — 2010. aasta majandustulemustes eest võttis ta firmast välja 38,5 miljonit krooni (rohkem dividende teenis mullu vaid ehitusettevõtja Toomas Annus). 2009. aastal võttis Rabotšev dividendidena välja 32 miljonit krooni, 2008. aastal 28 miljoni krooni ja 2007. juba 15 miljonit. Aga 2006. aastal…
Seda, mis juhtus Rabotševiga tollal, on ikka veel pisut kõhe meenutada, kuigi möödas on kuus aastat.
Kallaletung keset tänavat
29. mai õhtul kella kuue paiku, lõpetanud järjekordse tööpäeva, asutas Rabotšev end Lasnamäe nõlval Valgel tänaval asuvast kontorist koju minekule.
Viis minuti hiljem toimus STV kontorist mõnisada meetrit eemal avarii. Rabotševi Mercedes sõitis otsa päevinäinud Nissanile. Et autode hoog polnud suur, ei olnud õnnetus rohkemat kergest plekimõlkimisest. Ent hull oli see, mis edasi juhtus.
Väikesest Nissanist väljus mitu turjakat meest. Nad võtsid auto pakiruumist raudlatid ning asusid oma Mercedesest väljunud STV omanikku peksma.
Möödakäijate sekkumisel vägivald lõppes, peksjad istusid oma Nissanisse ja lahkusid teadmata suunas. Maha jäi vaid tükk nende auto põrkerauast.
Rabotševi olid pätid siiski teadvuse kaotamiseni puruks peksnud. Peatselt sündmuspaika jõudnud kiirabi toimetas vaevu hingava miljonäri otseteed Põhja-Eesti regionaalhaigla operatsioonilauale.
Rabotšev jäi ellu, ent ränk peatrauma kustutas osaliselt tema mälu. Ta ei mäleta teda rünnanud inimeste nägusid. Ei mäleta midagi, mis temaga 2006. aasta 29. mail Lasnamäe nõlval juhtus. Samuti oli tal tõsiseid probleeme rääkimisega.
Rünnakus peksti ärimehe parem jalg sedavõrd puruks, et esialgu paistis, et ta ei tõuse enam kunagi jalule.
2006. aastal arutleti ja spekuleeriti palju selle üle, miks Rabotševit rünnati. Ja kes? Seda, et tegu oli lihtsalt liiklusintsidendiga, ei uskunud keegi.
29. mai õhtul avariid ja rämedat peksmist pealtnäinud juhuslikud möödujad rääkisid toona ajakirjanikele, et kõik see nägi nii välja, nagu oleks vana Nissan spetsiaalselt Rabotševi Mercedesele ette keeranud, et miljonär peatada ja seejärel läbi peksta.
See seletaks asjaolu, et Nissanist istunud tursketel meestel oli pagasiruumist võtta raudlatid ning et nad pikema jutu ja kõhkluseta Rabotševit peksma asusid. See nägi välja nagu mingi karistusaktsioon.
Aga kui see oli kavandatud karistusaktsioon, siis mille eest Rabotševit nuheldi? Ja kes selle korraldas?
Miljonär ei taha rääkida
Politsei annab Rabotševi peksmise uurimise tulemuste kohta lootusetu vastuse. Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul on küll uurimise käigus üle kuulatud kõik tunnistajaid, läbi on viidud jälitustoiminguid. Kuid politsei ei ole suutnud teha kindlaks isikuid, kes ja mis asjaoludel STV omanikku ründasid. „Kuna pole suudetud koguda lisatõendeid, on kriminaalasja menetlus kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu lõpetatud,” seisab prefektuuri poolt saadetud teates.
Tõsi, juhul, kui tekkib mingigi võimalus kallaletungija tuvastatamiseks, algab menetlus uuesti.
STV (nagu ka teiste kaabelsideettevõtete) ajalugu mäletab närvilisi aegu, kus turuosa ja klientide pärast võitlemisel tõepoolest kasutatigi väga jõulisi meetodeid. Näiteks olid 90. aastatel üpris sagedased uudised juhtumitest, kus korrusmajade rajoonis lõigati läbi mõne kaabeltelevisiooni ettevõtte äsja paigaldatud kaablid või lõhuti seadmed. Tihtipeale kahtlustati, et lõikajaiks-lõhkujaiks olid konkurendi poolt palgatud kurjategijad. Samuti tuli ette, vägivallatseti eri firmade montööride kallal. Ent kõik see toimus pigem kümme aastat enne peksmist või veelgi varem.
Samuti peeti võimalikuks, et Rabotševil võis olla probleeme väljapressijatega. 2006. aastaks oli STVst saanud stabiilse turuosaga kasumit tootev ettevõte — ihaldusväärne objekt kurjategijatele. Ent need on vaid oletused.
Mida siiski arvab kogu loost STV peremees? Paraku on kõrvalisel isikul temaga võimatu jutule pääseda. Telefonile ta ei vasta. Üritada tuleb abikaasa või tütre kaudu. Aga, kui abikaasa Tatjana lõpuks jutule võtab, ütleb ta: “Me ei ole intervjuust huvitatud. Parem oleks, kui te sellest kõigest võimalikult vähe juttu teete. Kurjategijad jalutavad tänaseni ringi. Ju nad jälgivad meid jätkuvalt.” Ei jää kahtlust, et naine muretseb jätkuvalt oma mehe elu ja tervise pärast.
Ärimehe täisealine tütar Diana, kes kuulub ka STV nõukogusse ning lubab isaga intervjuu osas kokku leppida, ütleb mõne aja pärast konkreetselt: “Vjatšeslav Rabotšev ei taha pressiga rääkida.”
Helistan taas abikaasa numbrile. “Ma tean, et uurimine on peatatud ja süüdlast pole leitud. On päris selge, et see oli kavandatud rünnak. Tõenäoliselt oli ka mingi motiiv. Aga me ei tea sellest midagi. Nii palju võin öelda, et keegi Slavat (Vjatšeslav Rabotševit) ei ähvardanud.”
Suurel määral taastunud
STV omanik kuue aasta tagustest ränkadest vigastustest enam-vähem korralikult paranenud. Kõnes lööb vahel välja kerge takerdus, vahel ei tule sobiv sõna meelde, ent päris kindlasti on ta täie mõistuse juures ning on võimeline firma asju ajama. Ta käib omal jalal ja saab autoga sõita. Ses osas probleeme pole. Aga tõsi on ka see, et Rabotšev pole enam see mees, kes varahommikust hilisõhtuni kontoris igapäevase juhtimise juures olla tahab, nagu see oli varem.
Nüüd, nagu alguses sai mainitud, teeb ta firmasse lühemaid visiite — räägib oluliste inimestega, hoiab end kursis ning langetab vajalikud otsused ja lahkub.
“Raske on olnud, aga me oleme temaga imet teinud. Arstid, kui nägid, ei suutnud uskudagi, kui hästi on ta sellest kõigest välja tulnud,” räägib abikaasa Tatjana.
Aga mida teeb mees, kel on palju raha ja piisavalt aega? Varem tunti STV omanikku kui aktiivset ja tituleeritud raadiosportlast, kes hulga raha ning aega just nimelt sellele alale kulutas. Tema Kakumäel asuva eramu võis kaugelt ära tunda, kuna selle hoovis turritasid hiiglaslikud antennid. Antennid on tänini alles, aga Rabotšev hobiga eriti ei tegele. Ta käib pikkadel lõunamaareisidel.
------------------------------
Üks kolmes suurest
200 töötajaga AS STV on jätkuvalt Eestis üks suuremaid telekommunikatsiooniettevõtteid. Ainuüksi telekliente on STV-l 100 000-105 000(Elionil on telekliente ligi 140 000, Starmanil 120 000). Tele ja kaabelsideturg ja ettevõtete turuosad on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Dumpinghindadega turgu ei lollitata, kuigi STV on turul odavaima teenusehinnaga tegija. 200 töötajaga STVd võib pidada ka perefirmaks, sest omaniku Vjatšeslav Rabotševi täiskasvanud tütar ja ka abikaasa kuuluvad firma nõukokku, tütre abikaasa on aga STV juhatuse liige. STV majandusnäitajad on stabiilselt korralikud. Nii näiteks teenis Rabotševi firma 2007. aastal 188 miljoni kroonise käibe juures ligi 20 miljonit kasumit, 2008. 212 miljonilise käibe juures oli kasuminumber 26 miljonit. 2009. aastal vastavalt 226,6 ja 32 miljonit krooni ning 2010. aastal teeniti 227 miljoni kroonise käibe juures 38,6 miljonit kasumit.
Läbi aastate on pidevalt räägitud STV müügist. Iseäranis 2007. aastal, kui tundus, et Rabotševi tervis lase tal juhtimisega tegeleda, räägiti, et STV ostab ärimees Oliver Kruuda, kes sel ajal aktiivselt meediaturule proovis tungida. Viimastel aastatel os spekuleeritud võimalusega, et Rabotšev müüb oma elutöö konkureerivale kaabelsideettevõttele Starmanile. Hetkeseisuga STV müügist konkreetselt ei räägita.
