Eesti Interneti Sihtasutuse uus juht: domeenitasu oluline alandamine pole utoopiline
Pärast seda, kui Ekspress tõi päevavalgele Eesti Interneti Sihtasutuse probleemid (loe siit), on sealt tagasi kutsutud juhatuse liige Jaak Lippmaa. Eelmisel nädalal taandus ka juhatuse esimees Marek-Andres Kauts. Uus juht, endine nõukogu liige, vandeadvokaat ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver, lubab muutusi.
Kas ja millises mahus peate võimalikuks domeenitasu vähendamist? Mida arvate näiteks Zone´i juhi Ardi Jürgensi poolt välja pakutud 10 eurost?
Kindlasti pean põhimõtteliselt võimalikuks, et domeenitasu alaneb. Aga ulatuse ja ajalise perspektiivi kohta on praegu veel vara öelda, see sõltub otsustest selle kohta, milliseid investeeringuid ja kulusid on vaja teha pikaajaliste eesmärkide jaoks. Sisuliselt räägime järgmise aasta eelarvest ja tulevaste perioodide eelarvetest. See on teema, mida soovime ka kogukonna ja asutajatega kõigepealt arutada. Domeenitasu kujunemispõhimõte on selge — see peab katma sihtasutuse kulud domeeni haldamisega seoses. Eesmärk on kindlasti, et domeenitasu alaneb. 10 eurot pole utoopiline perspektiiv, aga kas ja millal me sinna jõuame, praegu ei tea.
Kas tähtsaim ülesanne on redelegeerimise lõpuleviimine? Milliseid samme kavatsete selle saavutamiseks astuda?
Kindlasti on see lühikeses perspektiivis tähtsaim ülesanne. Sellega me kindlasti lähikuudel tegeleme. Sammudest: suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonide, ICANNi ja IANAga, teiselt poolt eesti internetikogukonna esindajatega, selleks et saavutada tippdomeeni haldamise eelduste täitmine.
Pikaajalises plaanis on tähtis tipptaseme domeeni haldamine vastavalt ICANN nõuetele.
Endine juhatuse liige Jaak Lippmaa on toonud redelegeerimise takistusena välja asjaolu, et interneti kogukonnaga laiemas plaanis pole Marek-Andres Kautsi juhtimisel koostööd toimunud. Kas näete võimalust dialoogiks härrade Lippmaadega?
Kindlasti ma näen võimalust dialoogiks. Jaak Lippmaaga olen ka varem kokku puutunud. Endel Lippmaaga küll mitte.
Ma ei ütleks, et tingimata Kautsi isiku pärast pole koostöö toiminud. Kavatseme kõigi erinevate kogukonna esindajatega suhelda ja rääkida. Suhtlemise valguses kavatseme ka sihtasutuse läbipaistvust tõsta, et oleks parem ülevaade, mida me teeme, kuidas me teeme ja kuhu me jõuda tahame. Märksõna on kaasamine.
Kas internetikogukondade esindajaid võiks kaasata ka nõukogu tasemel?
Sihtasutuse nõukogusse kaasamise otsustavad sihtasutuse asutajad. Pikemas perspektiivis on sellest juttu olnud mõlema asutajaga, et nõukogu määramise põhimõtted vaadatakse koos üle, muudatused on kindlasti võimalikud, ajaliselt on aga raske öelda. Praegu on neli liiget ja millalgi nimetatakse uued liikmed.
Ütlete, et üheks eesmärgiks on „parem ülevaade, mida me teeme, kuidas me teeme ja kuhu me jõuda tahame.” Kas saaks lühidalt kokku võtta — mida, kuidas ja kuhu?
Seda kõike on veel vara öelda, sest minu nägemuses ei saa sihtasutus seda dikteerida. See, kuhu me jõuda tahame ning kuidas me seda teeme, on samuti küsimus, mis tuleb erinevate sihtgruppidega läbi arutada ja koostöös vastavad seisukohad kujundada. Sihtasutus lähtub oma põhikirjalistest eesmärkidest, kuid nende saavutamise viiside üle ei saa sihtgruppide arvamust ära kuulamata otsustada.
Milliseid muudatusi võib EISi tegevuses Teie juhtimisel veel oodata?
Raske praegu öelda. Erinevate huvitatud isikutega suhtlemise parandamine ja läbipaistvuse parandamine — see on see, mida tahan saavutada.
Kas jääte juhatusse ka pärast sügisel planeeritud uue juhatuse liikme konkurssi ja kes saab sel juhul juhatuse esimeheks?
Vara vastata. Sõltub, kui kaugele me sügisel jõuame, ja kas lühiajalised eesmärgid (redelegeerimine Lippmaadelt — A.A.) saavutame või mitte. Sellest lähtuvast teen ka oma personaalsed otsused. Edasi on nõukogu otsus.
Mul ei ole mingit ambitsiooni olla esimees, juhtida sihtasutust oma põhitegevusena neli aastat. Olen selle positsiooni vastu võtnud pidades silmas sihtasutuse lühiajalisi eesmärke.
