Eesti Pank võltsis Russkii Razmer'i eestlasest omaniku kasuks 32 miljonit dollarit?
Endine ajakirjanik Toomas Kümmel usub, et just Mattile kuulunud firma TSL International kaudu “haihtus” märkimisväärne osa rahast, mille Venemaa külmutas aastaid tagasi oma välismajanduspangas Vnešekonompank. Kõnealuse summa seas oli muu hulgas 360 miljoni krooni ulatuses nõudeid, mis kuulusid algselt Eesti valitsusele ja Eesti Pangale ehk laias laastus Eesti maksumaksjatele.
Matti osalus salapärases skeemis tuli täiesti ootamatult välja paberitest, mille saatis paar nädalat tagasi Riigikohtu üldkogule VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill. Dokumentidest selgub, et Venemaa külmutas küll Eesti päritolu raha, kuid oli valmis maksma hüvitust oma asutustele ja ettevõtetele, kes arveldasid ja hoidsid sääste Eesti pankades ning kelle raha külmutamisaktsiooni käigus samuti Vnešekonompanka kinni jäi. Hüvituse maksmiseks pärisid venelased infot Eesti Pangalt.
VEB Fondi register seisuga 31. mai 1995 näitab, et selliseid Vene ettevõtteid oli neli: Pank Bazis (nõue 190 000 dollarit), Elegant Lodzik (400 000 dollarit), Optintorg (2 220 039 dollarit ja 305 730 franki) ning TSL International (0 dollarit).
“On muidugi iseasi, miks peab olema registris ettevõte, kellel on nõue väärtusega 0 dollarit. Kuid siin peitubki saladuse võti!” ütleb Kümmel. Ta selgitab, et Eesti Pank saatis 5.aprillil 1995 Venemaale kirja, kus registri andmeid oli võltsitud ning viinatööstur Matti firma TSL Internationali nõude suuruseks polnud mitte 0, vaid 32 miljonit dollarit!
Kirja ei viseerinud Eesti Panga president Siim Kallas, vaid asepresident Vahur Kraft.
Kümmel usub, et selle kirja alusel maksis Vene riik Matti firmale hüvitist. Kuidas ja kes raha jagasid, kas osa sellest said ka Eesti poliitikud ja pankurid, on endiselt suur mõistatus.
