Nädala raamat: Eesti hoorade salatoimikud

Andres Raid “Eesti intiimne saladus”
Skymarket, 2012. 112 lk.

Karvaste pehmete kaantega raamat on ohumärk. “Eesti intiimne saladus” on aga välisele glamuurile ja pehmole vaatama tubli tükk, mis räägib kahest põhilisest asjast, need on eestlaste ülemvõim läbi ajaloo ja kogu maailma ning seksist, seksist ja veel kord seksist. Kusjuures mitte mingist kaugest, kõrgest ja pühast suguelust, vaid müüdavast armastusest, mis igaühele kätte- ja arusaadav. Jutt käib traditsioonilisest kodumaisest teenusest.

Raamatu esimene osa annab ülevaate Rõngu Marta elust, 1684. aastal sündinud Marta oli lits. Tõenäoliselt pakkus ta kvaliteetrahuldust, sest lühikese aja jooksul liikus ta vene ohvitseride voodeid mööda ülespoole, ning maandus Põhjasõja ajal Menšikovi kaenlas, sealt Peeter Esimese linade vahele oli ainult üks samm.

Peeter jäi eesti kepiga rahule ja tegi pretsedenditu otsuse, imperaatori käsul sai hoorast keisrinna Katariina Esimene, esimene ja viimane eesti soost keisrinna. Marta ei olnud loll ja sai maailmapoliitikas enam kui rahuldavalt hakkama. Kuidas see kõik täpselt käis, loete ise.

Raamatu teine osa on pühendatud eesti lihtlitsidele, keda Piiteri porduäris oli keisririigi hiilgeaegadel 60% isikkoosseisust. Eesti hoorade mõistlikust ja kalkuleerivast eluviisist (raha koguti abiellumiseks või muuks sarnaseks) ja hooramajades toimetatud šamanistlikest riitustest joonistub välja eesti iseloom kogu oma töökuses, edasipüüdlikkuses, amoraalsuses ja irratsionaalsuses.

Igal juhul on nii, et mõistlik inimene võib isegi seksist kirjutada – eriti kui ta teeb seda ühtlasi meie rahva ajaloole värsket vaadet pakkuvalt. Kui Raidi kõrvale lugeda veel Aleksander Heintalu teoseid, mis räägivad meie naisvägisest minevikust, siis kõlavad Raidi faktid väga hästi kokku Heintalu teooriaga. Naisvägine geen leiab võimaluse ja paneb ennast maksma ka äärmuslikult mehises maailmas, kui võrdleme Marta menu Viitina paruniproua Juliane von Krüdeneri edulooga. Too parunivõsu litsus Aleksander Esimesele ligi, lõi läbi ja peale, aga lõpetas ikka sektandijutlustajana.

Raid veenab meid selles, et Rõngu Marta on kõige edukam Balti lits läbi aegade, pole see indogermaan Krüdener tema kõrval midagi. Selle teadmise ja rahvusliku uhkusega võime me südamerahus edasi elada, oleme ikka globaalselt päris kõvad. Ja kui me hetkel polegi väärt muud kui kreeklaste saapapaelu siduma, siis meie naised on ikkagi absoluutne tipptase. Millegipärast on mitmed tuntud ajaloolased endale pähe võtnud, et Marta oli lätlane, õnneks Raid on neist kõigist veenvam ja isamaalisem.