Alice Järveti süüdistus kukkus kokku
Tänahommikusel istungil lõpetas Harju maakohtu kohtunik Margot Mikler kohtumenetluse endise politseikomissari Alice Järveti süüasjas ja saatis toimiku tagasi prokuratuuri. See tähendab, et Järvetile esitatud süüdistus andmete lekitamises osutus alusetuks, prokuratuur peab nüüd otsustama, kas esitada Järvetile uus süüdistus ja alustada protsessi nullist. Järveti kaitsja, vandeadvokaat Sirje Must ütles, et tema arvates on õiguslikult võimatu protsessi uuesti alustada, s.t. esitada korrektne süüdistus. Protsess Alice Järveti vastu algas 2010. aasta veebruaris.
Tänavu aprillis tühistas Riigikohus Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused ekskomissar Alice Järveti süüdimõistmises politsei andmebaasist andmete lekitamises. Eesti Vabariigilt mõisteti Järveti kasuks välja 500 eurot õigusabikulude katteks.Prokuratuur süüdistas Järvetit selles, et 2009. aasta veebruaris saatis ta Põhja Politseiprefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina oma ametikoha e-posti aadressilt oma elukaaslasele kaks kirja, mille sisuks oli politsei andmebaasist KAIRI kopeeritud teiste inimeste eraelu puudutav teave.Politseinikel on keelatud KAIRIs teha päringuid, mis pole nende tööülesannete täitmisega seotud ja edastada teavet kolmandatele isikutele. Järveti kaitsja teatas kohtule, et Järvet tegutses nn kohustuste kollisiooni tingimustes, kuna pidi täitma mitut kaalult võrdset õiguslikku kohustust — teabe saladuses hoidmise kohustust ja kohustust edastada andmeid, vältimaks ning ennetamaks uute kuritegude toimepanemist. „Tema käitumise eesmärk oli suunatud noorukite võimalike seaduserikkumiste ärahoidmisele laiemas mõttes,” väitis kaitsja. Järveti kaitseversiooni kohaselt saatis ta need kaks kirja, et kaitsta ühe noorte turvakeskuse hoolealuseid sinna tööle läinud eksprostituudi eest. Riigikohus leidis, et Järvet edastas tõepoolest KAIRI andmebaasist infot selleks õigustamata isikule, kuid samas ei saa teda vastutusele võtta karistusseadustiku § 157 järgi, sest seda saab teha vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega, mille hoidmise nõue on kehtestatud seadusega, mitte näiteks KAIRI kasutamise eeskirjadega.Riigikohtu hinnangul on senisel kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest karistusseadustiku §-s 157 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetud kaitseõiguse eiramiseks, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse.„Asetleidnud menetlusõiguse rikkumised on aga võimalik kõrvaldada kriminaalasja uuel arutamisel, selgitades välja, kas, ja kui, siis millisest õigusaktist tulenevalt lasus Alice Järvetil kohustus hoida süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses,” sedastas Riigikohus, justkui vihjates, et politseisüsteemis suhtutakse KAIRI nimelisse andmebaasi kui “pühasse lehma”, mille igasuguse eraviisilisest huvist ajendatud kasutamise eest karmilt nuheldakse, ent mis samal ajal eksisteerib õiguslikus vaakumis.
