Minu kuulus Kreeka-vaidlus Ansipiga aasta hiljem
Peaminister Andrus Ansipi reaktsioon oli maruline: ta sõimas mind 10 minutit telefonitsi ning jätkas koos rahandusminister Jürgen Ligiga samas vaimus valitsuse pressikonverentsil. Ansip kaebas Ekspressi pressinõukogusse ning võitis, sest me ei avaldanud korrektselt tema vastulauseid.
Aastaga on hulk vett merre voolanud. Aga kõik, mida Ansip ja Ligi toona Euroopa võlakriisi suhtes salgasid, ilustada püüdsid või ütlemata jätsid, on täna reaalsuseks saanud.
Toona olime justkui europohmellis. Vaid pankur Indrek Neivelt ahastas: euroriikide ministrid kogunevad erakorralisele kriisikoosolekule, Kreeka on kohe pankrotis ja eurotsoon, kuhu me just astusime, lagunemisohus. Eestis aga ületab see kõik vaevu uudisekünnise.
Ansip ütles aasta eest Ekspressi noomides, et Eesti pole Kreekale laenu andnud, meil pole ei kavatsust ega kohustust Kreeka abiprogrammiga liituda. “Kuidas ma saan kedagi lollitada laenuga, mida me andnud pole ja mille andmist pole Eesti riik ega mina ka kavandanud?” küsis peaminister.
Napilt neli kuud hiljem otsustas Riigikogu, et Eesti liitub Euroopa finantsstabiilsusfondiga (EFSF), mis abistas laenudega Kreekat, Portugali, Iirimaad ning tulevikus teisigi võlavangi jäänud riike. Kui EFSF ei saa neid laene tagasi ja ise raskustesse satub, peab Eesti kinni maksma kuni kahe miljardi euro eest tema kohustusi.
EFSF on ainuüksi viimase kolme kuuga Kreekale välja maksnud 108 miljardit eurot, maksmisel on veel 72 miljardit. Rahandusministeeriumi veebilehelt leiab huvitava tabeli, mille kohaselt on Eestil 19. aprilli seisuga EFSFi garantiide kujul kohustusi 555 miljoni euro ulatuses. See on “vaid” 429 eurot iga Eesti elaniku kohta.
Veebruaris otsustas Riigikogu, et Eesti liitub euro päästerõngaga - Euroopa stabiilsusmehhanismiga ESM. Praegu vaidlevad riigikohtunikud, kas ESMi asutamisleping vastab Eesti põhiseadusele. Liikmesriigid maksavad ESMi sisse viie aasta jooksul 80 miljardit eurot, sellest Eesti 148,8 miljonit.
Ansip rääkis aasta tagasi, et ei pidanud Kreeka võlakirjade ostu tulusaks investeeringuks, kuigi mina olin tema varasematest esinemisest vastupidi aru saanud. Valitsusjuht selgitas, et kuna laenuabi on rangelt tingimuslik ja sõltub Kreeka majandusreformidest, ei tule kõne allagi Kreeka võlakirjade ostmine järelturult. See on lausa keelatud!
Aga juba järgmisel kuul tegid Euroopa Liidu valistusjuhid ja riigipead reeglid täiesti ringi. Täna kuulutab EFSF oma veebiküljel, et võib järelturgu sekkuda, kui on kaalul Euroopa finantsstabiilsus.
Kreeka on praegu täiesti ummikus, võib lahkuda euroalast (varem poliitikud naersid selle jutu peale, nüüd räägivad grexit’ist avalikult) ja süsimusta stsenaariumi korral isegi Euroopa Liidust.
Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab Kreeka võlg tulevaks aastaks juba 173 protsendini SKTst. Riigis valitseb depressioon ja tööpuudus, reformid on seiskunud. Pühapäeval toimuvad erakorralised valimised, sest korralised ei andnud riigile valitsust, küll aga sai Kreekast esimene lääneriik, kus parlamenti pääsesid neonatsid. Vasakleer lubab võimule tulles rahvusvahelised laenulepingud puruks rebida.
Tähendab see siis, et Ansipil tuleb süüa ka 2010. aasta mais öeldud sõnu, et Kreeka aitamine “ei ole mitte tagastamatu abi, vaid abistamise eest makstakse küllaltki mõistlikku intressi”?
Tookord valitses Euroopa Liidus mõtteviis, et Kreeka tehakse väga kiiresti korda. Euro oli ju väga tugev valuuta, eurotsooni lagunemisest rääkisid vaid Paul Krugmani sugused sõgedad.
Nüüd räägitakse juba Hispaania toetamisest, kuhu Eesti võib rahandusministeeriumi andmetel anda 200 miljoni euro suuruse garantii. Järjekorras ootab Küpros...
“Ohkama paneb – oleks me krooniga jätkanud, oleks seda garanteerimise jama kõrvalt vaadanud,” nendib Indrek Neivelt.
PS Vaatamata sellele, et eestlased hüppasid euroga pea ees tulle, soovivad Läti riigijuhid seda korrata. Nad loodavad saada euro juba 2014. aastal. Hoiame lätlastele pöialt!
