Julge kohtunik — “maadevahetajad“ õigeks mõistnud Valeri Lõõnik
“Maadevahetajad“ õigeks mõistnud Valeri Lõõnik (65) usub, et otsus muudab ühiskonna puhtamaks.
Eesti vanim meessoost kohtunik Valeri Lõõnik (65) on suurepärases vormis. Igati valmis neiks mõneks aastaks, mis tal pensionini jäänud. Ometi kõlab teisipäevane otsus nagu "poliitiline testament". Mäletate valitsuse nõuniku Ülle Aaskivi ajaloolist kõnet? Midagi sarnast. Oodatult ja ometi ootamatult julge, eriti küsimuses - kus on see piir, mida uurijad huvipakkuvate isikute eraelulisi saladusi ammutades ületada ei või... Ei juhtu tihti, et kohtunik sarjab oma kolleege eeluurimisfaasis tehtud otsustuste pealiskaudsuse pärast.
***
1997. aasta: Toomas Annus viib Merko börsile, ajutiselt peaministri kohuseid täitev Villu Reiljan määrab Kaitseliidu ülemaks Mati Talviku (Postimehe aprillinali) ning Dvigateli vanemjuristist Valeri Lõõnikust saab kohtunik.
50aastane mees on selleks ajaks teinud karjääri miilitsas (Kopli jaoskonna ülem) ja politseis (Lääne-Viru prefekt) ning töötanud aastakese Kadrina vallavanemana. Tsiviilasjus kohtu vahet käies laekub talle ettepanek vabale kohale kandideerida ning 17. juunil nimetab president Meri Lõõniku ametisse.
15 aastat ja kaks päeva hiljem koidab kohtunik Lõõniku tähetund. Nagu igal tööpäeval, jõuab ta kohtumajja kell 7. Mõni minut enne kella 10 tõmbab ta selga talaari ning kell 10.27 loeb haudvaikses saalis kohtuotsuse viimaselt, 152. leheküljelt nädala enimtsiteeritud laused: "Õigeks mõista Villu Reiljan. Õigeks mõista Kalev Kangur. Õigeks mõista Toomas Annus," ja nõnda edasi.
Veerand tundi hiljem istub Lõõnik oma kabinetis ning koos talaariga on kadunud ka kohtunikku mitme aasta vältel rõhunud paine. Helesinises särgis mees põrnitseb üle prillide arvutiekraani, näol vembumehe-naeratus. Äsjast kohtuotsust kajastav Delfi esiuudis on mõne minutiga kogunud sadakond kommentaari. „Nii-nii..."puhtad poisid...", "seda oligi arvata…", "lapsprokurörid…", "kes selle kõik kinni maksab…" loeb ta. Õigeksmõistev otsus on paljud marru ajanud. Miks kipub rahvas just süüdimõistmiste üle rõõmustama?
