Ta ütleb: "Mulle meeldiks, et uulits, mis kõik need turistid me vanalinna juhib, oleks väljapeetud ja stiilne. Et siit leiaks rohkem meie kuulsate tarbekunstnike asju, mitte merevaiku, matrjoškasid ega kristalli."

Sulev Vedler aga naudib praegust Viru tänavat oma elevuse, sagina, kirevuse ja rahvarohkusega. "Kes otsib linnast unist vaikust, mingu parem Mustveesse või Kallastele!"

Ta lisab, et kuuleb aeg-ajalt nurinat, et eestlastel pole sel tänaval suurt midagi teha ja et sealne kaubavalik on kummaline, et mitte öelda kohutav. "Mõttetu jutt! Kui tallinlased ja sissesõitnud tahaksid meeletult Viru tänaval kinos käia, siis oleks see uulits otsast otsani kinosid täis. Kui neid tõmbaksid magnetina toidupoed, siis täidaksid hoonete alumisi korruseid Prisma, Rimi ja Maxima. Aga nad ei taha. Viru tänaval on proovitud igasuguseid ettevõtmisi, kuid ellu jäävad vaid kõige kõvemad – sellised, mida inimesed tegelikult soovivad."