Lõõnik teatas, et kaitsepolitsei ületas salaja telefonikõnesid pealt kuulates ja kahtlusaluseid jälitades lubatud ajalimiite. Kohus ei tohi selliseid tõendeid arvestada.

Kuid kohtupraktika näitab, et kõrgema astme kohtud võivad salajase jälitamise ja tõendite lubatust-keelatust mõista teistmoodi kui kaitsjad ja alama astme kohtunikud.

Näiteks võtsid politseinikud kolm aastat tagasi kinni Andres Sarapuu, Jüri Oidekivi ja Ervin Kurmi. Harju Maakohus mõistis mehed süüdi narkoäris. Advokaadid kaebasid edasi.

Märkimisväärne osa apelleerimisest kulus jälitustoimingute lubatuvuse peale. Kaitsjad väitsid, et politsei kuulas salaja pealt telefoni, millega Sarapuu küll kõneles, kuid mis oli hoopis Oidekivi oma.

Ringkonnakohus leidis, et selle numbri pealtkuulamiseks puudus luba ning tegemist oli tõesti lubamatu tõendiga. Sarapuu vangistus kahaneski seitsmelt aastalt kuuele. Kurm vabanes vahi alt. Oidekivi oli juba maakohtus saanud tingimisi karistusi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium Eerik Kergandbergi juhtimisel tühistas aga ringkonnakohtu otsuse. Harju Maakohus oli andnud loa kõigi Sarapuu kasutuses olevate telefonide salajaseks pealtkuulamiseks. Seega polnud oluline, millist aparaati ta parajasti pruukis. "Välistatud pole seegi, et süüdistatav kasutabki kuritegude toimepanemiseks vaid teiste isikute telefone," märkis kriminaalkolleegium.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid