Raamat
Pärast “Punase raamatu” ilmumist on Jungi veelgi huvitavam lugeda. “Punane raamat” on kogum C. G. Jungi kalligraafilisi illustreeritud päevikuid, mida ta pidas vahemikus 1914–1930, oma kõige intensiivsemal ja ilmutuslikumal loomeperioodil. Real põhjustel ta neid eluajal ei avaldanud, kuni ta biograaf Sonu Shamdasani avaldas need sugulaste nõusolekul faksiimilena 2009. See on A3 mõõtu 4kilone raamat, mida ei jaksa kaua käes hoida. Mitmed motiivid selle suurvaimu loomingust paigutuvad hoopis uude valgusesse ja see annab suurepärase ettekäände ta teosed uuesti läbi lugeda.

Raamatukogu
Mu lemmikraamatukoguks on Euroopa Raamatukogu www.theeuropeanlibrary.org. Algul oli see ligi 50 raamatukogu ühtne andmebaas ja otsingusüsteem, sellesuvisel LIBERi konverentsil Tartus(!!!) aga kuulutati välja tasuta juurdepääs enam kui 10 miljonile digitaliseeritud raamatule. Mis võiks olla rõõmustavam uudis ajal, kui üks tühine, aga ablas osa ühiskonnast teeb agressiivseid ponnistusi semiosfääri monopoliseerimiseks ja haige vaheltkasuga edasi parseldamiseks. Teistel inimestel soovitatakse seemneid süüa.

www
Ubuweb www.ubu.com ei ole minu jaoks ennast aastatega ammendanud ega paista ammenduvat ka tulevikus. Kindlasti on see kõige mahukam avangardkultuuri arhiiv võrguavarustes. Tohutu hulk tekste, salvestisi ja filme Artaud’lt, Beckettilt, Burroughsilt, Cage’ilt, Cronenbergilt… kui piirduda esimese kolme tähestiku tähega. Kõik seal avaldatu on autorid või pärijad Ubuwebile annetanud. Pärast seda, kui ACTA läbisurumine ebaõnnestus, on tasuta loovutatavate teoste hulk plahvatuslikult kasvanud. Tundub, et Ubuwebi server ei pidanud sellele valule vastu, sest nüüd on ta juba nädal aega maas olnud.