Nädala raamat: 50 000 aastat ülestähendusi kivil
Kaljo Põllu “Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas”
Ilmamaa, 2012. 411 lk.
Enne lahkumist igaviku teedele jättis Kaljo Põllu meile erakordse raamatu. “Igavene tagasitulek” on kahtlemata üks silmapaistvamaid kunstiajaloolisi uurimusi üldse, mis Eestis kirjutatud. Põllu raamat käsitleb nimelt kunsti algust, hõlmates – nagu pealkirigi ütleb – kaljukunsti terves maailmas.
Tavaliselt ilmuvad niisugused teosed Eestis mõnest teisest keelest tõlgituna. Kaljo raamat aga vääriks ise tõlkimist, vähemasti inglise keelde. Eesti lugejate, aga ka enamiku kunstiajaloolaste jaoks on kaljukunst suuresti tundmatu maa. Ja seda tõdeb raamatu autorgi – Eestis avaldatud kunstiajaloo käsitlustes kas pole kaljukunsti üldse käsitletud või on seda tehtud väga tagasihoidlikult. Siin jääb üle vaid Põlluga nõustuda, kusjuures niisugune piiratus ei kehti üksnes kaljukunsti, vaid ka muistsete kõrgkultuuride kohta.
Kaljukunsti vastu tundis Põllu huvi ligi viis aastakümmet, tema teadmised ületasid kaugelt asjaarmastaja omi – ta uuris seda järjekindlalt, süsteemselt. Seda näitavad kas või Kunstiinstituudi uurimisretked Valge mere, Äänisjärve ja Koola poolsaare kaljukunsti leiukohtadesse, kuhu mindi Põllu eestvedamisel ja kus tehti kaljujoonistest paberile jäljendeid, samuti rohkesti fotosid.
Ülevaate tegemine kaljukunstist pole lihtne. Nagu Põllu kirjutab, on maailmas säilinud rohkem kui 50 miljonit kaljukunsti kujutist. Neist vanimad on umbes 58 000 aastat vanad, ent raamatus leiab käsitlemist ka 19. sajandil loodud kaljukunst. Lõviosa raamatust hõlmabki maailma eri paikades leiduva kaljukunsti kirjeldus, mis on rikkalikult illustreeritud. Raamat lõpeb peatükiga “Kaljukunst kui ürgalgne suhtlemisvahend”. See on haarav lugemine muuhulgas neile, keda huvitab kirja teke.
Juba raamatu saatesõnas on Põllu vihjanud ühele väga olulisele asjale. “Ehkki siin kõneldakse minevikukunstist, on kirjutades lakkamatult silmas peetud eesti kunsti mõttelist tagapõhja ja arenemislugu.” Igavene tagasitulek ehk kõik toetub millelegi. Need seosed on enamasti peidetud, ent võivad olla ka vägagi nähtavad. Põllu toob näitena abstraktse kunsti, mis oli juba tuhandeid aastaid tagasi olemas. Või Picasso, kes toetus muistse musta Aafrika kunstile. Kui otsida nähtavaid seoseid eesti kunstiga, siis jõuame kõigepealt Kalju Põllu enda kunstiloomingu juurde. Varasemast võib siia lisada veel ka Adamson-Ericu loodud tarbekunsti.
