Ametnike majandushuvid muutuvad salajasemaks
Ametnike majanduslike huvide deklareerimise kord muutub järgmisest aastast, sest juuni alguses võttis riigikogu vastu uue korruptsioonivastase seaduse, mille abil tahetakse avaliku sektori korruptsiooni ennetamine teha sisulisemaks ja paindlikumaks. Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uues seaduses mitmeid muudatusi ja näiteks tuleb deklareerida ka vara, mis on ametiisiku kasutuses üle kahe kuu aastas.
Teisisõnu tuleb ametnikel lisaks oma isiklikule omandile kirja panna ka kogu muu nende käes püsivalt kasutuses olev vara. Sellega üritatakse välistada olukorrad, kus ametiisiku püsivas kasutuses olevad kinnistud või autod on teise isiku nimel ja seega ei kajastu ka deklaratsioonis. Samuti tuleb uue seaduse järgi deklareerida oma välismaal olev vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ja muud asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.
Aru annavad ministrid
Kuigi deklareeritavate andmete maht suureneb, ei pea paljud ametnikud enam deklaratsiooni esitama. Majanduslikest huvidest peavad aru andma üksnes kõrgemad ametnikud, ka ministrid, kes omakorda otsustavad enda alluvate aruandmise üle.
Selle kõrval on suurem muutus ka see, et kõik avaldatud deklaratsioonid on tulevikus kättesaadavad elektroonilises registris, kuhu kodanikul tuleb ID-kaardiga sisse logida. Seda tehes saab siis iga ametnik täpselt näha, kes tema majandusseisu vastu huvi on tundnud.
„Enda andmete kohta tehtud päringute vaatamine on väga hea andmekaitse vahend,” põhjendas politoloog Ivar Tallo, miks selline muutus mõistlik on. Tema sõnul võib selline mehhanism aga siiski avalikku huvi pigem pärssida ja parem oleks olnud Riigi Teataja lisas avaldatavatele deklaratsioonidele jätta piiramatu juurdepääs.
