Linnapea Savisaare duell prokurör Välinguga
Eriasjade prokurör Kadri Väling ootab Zürichist vastust, mille sisust võib sõltuda Edgar Savisaare, aga ka Keskerakonna tulevik.
Kriminaalasi oli nii salajane, et infolekke vältimiseks muudeti see E-toimikus “nähtamatuks”. Tegemist on kinnise andmebaasiga, mida kasutavad tööks prokurörid ja politseinikud.
Ometi avalikustas Edgar Savisaar eelmisel nädalal Kesknädalas, et Eesti prokuratuur nõuab Šveitsist andmeid tema laenude kohta.
Kuidas Savisaar salajasest uurimisest teada sai?
Tõenäoliselt väga lihtsalt.
Zürichi kantoni prokurör Peter Hünig kinnitas sel nädalal Ekspressile, et Šveitsi seaduste kohaselt tuleb õigusabipalvest teavitada asjasse puutuvat isikut – kui tol on Šveitsis elukoht, postiaadress või näiteks advokaat.
Puutuv isik võib andmete väljastamise kohtus vaidlustada. Seda õigust ongi Savisaar ja/või temaga seotud isikud kasutanud.
“Savisaare osas lõpetati õigusabimenetlus määrustega juba 2012 jaanuaris,” selgitab asjaga tegelev Hünig. “Kuid hetkel on veel Šveitsi föderaalses kriminaalkohtus üleval kõnealuste isikute vaided nende määruste suhtes.”
Küsimus on selles, kas anda Eesti võimudele üle andmed pangatehingu kohta, mis on seotud Savisaare laenuga.
Laen on tähelepanuväärne nii oma suuruse (umbes 173 000 eurot) kui selle andja poolest (Panama firma Pipa Business Corporation). Firma omanikuks on Liechtensteini jurist Peter Kaiser.
„Kui te ütlete, et see liikus Panama kaudu, ju ta siis liikus Panama kaudu,“ võttis Savisaar mullu Ekspressile antud intervjuus asja rahulikult.
Hiigellaenu avastas 2009. aastal Eesti rahapesu andmebüroo. Kuna Savisaar polnud laenu oma majandushuvide deklaratsiooni kirja pannud, trahvis politsei teda 9000 krooniga.
Aga sellega lugu ei lõppenud.
