Norras, aasta hiljem
22. juuli 2011 on Oslos sompus ja vihmane. Südasuvisel reedel on paljud, teiste hulgas Eesti suursaadik, linnast lahkunud. Ajutine asjur Maija Tasa on tööl sekretäriga kahekesi. Veidi pärast kella kolme on naised läinud saatkonnahoone kööki teed keetma.
Enam kui kilomeeter maad ida pool Akersgatanil alustab ajalehe VG toimetaja Marius Tetlie kolleegidega nõupidamist, et otsustada, mida panna nädalalõpulisa kaanele. Juuli on Norras kõige sündmustevaesem kuu. Enamasti sedavõrd rahulik, et Oslo politsei on otsustanud oma valvekopteri raha säästmiseks angaari jätta.
Neljateistkümne ministeeriumi ja mitme muu riigiasutuse asukohaks olev Regjeringskvartalet paikneb otse VG moodsa, paljude akendega hoone vastas. Umbes kolmsada meetrit teisel pool Regjeringskvartaletit paistab ajaleht Aftenposteni maja. Ajalehe uurimisosakonna asejuhataja Alf Endre Magnussen, nõelterava pilgu ja tumedate küünealustega norralane, valmistub seal oma tööpäeva lõpetama. Et keegi politseivormi kandev blond mees on parkinud oma valge kaubiku otse valitsuskvartali südamesse Grubbegatal, ei tea neist veel keegi. Auto selles peituva 900 kilo lõhkeainega paikneb linnulennult võttes enam-vähem Marius Tetlie ja Alf Endre Magnusseni vahel.
