Wallenbergi elu oli kümnete tuhandete eestlaste pääsemise hinnaks

Kui rootslased oleksid venelaste nõudmistele allunud ja eesti sõjapõgenikud okupeeritud kodumaale tagasi saatnud, oleks Moskva tõenäoliselt Wallenbergi vabastanud.

Jaanuaris 1944 andis USA president Roosevelt käsu asutada organisatsiooni War Refugee Board (WRB). Selle peamiseks ülesandeks sai Euroopa juutide päästmine natside käest ning tähtsaks keskuseks Stockholm. WRB tegevuse juhiks Stockholmis määrati märtsis 1944 USA saatkonna atašee Iver Olsen, kes oli tihedalt seotud Ameerika luureteenistusega Office of Strategic Services (OSS).

WRB võttis tööle Rootsi ühe rikkama ja mõjukama perekonna liikme, Raoul Wallenbergi, kelle sünnist täitub augustis 100 aastat. Tema missiooniks sai juutide päästmine Ungaris – suvel 1944 nimetas Rootsi välisministeerium Wallenbergi Budapesti Rootsi saatkonna sekretäriks. Valepasse andes päästis ta kindlast surmast umbes 100 000 juuti.

WRB tegevuspiirkond ei olnud sugugi ainult Ungari. Kevadel 1944 alustas Olsen ka Baltikumi juutide päästmist, millest peagi kujunes kõigi baltlaste päästmine. Wallenberg ise vahistati Punaarmee poolt jaanuaris 1945 ja viidi Moskvasse. Tema vabastamine ebaõnnestus. Õigemini selleks ei võetud praktiliselt midagi ette. Kuidas Wallenberg hukkus? Mis maksis talle elu? Mis osa selles traagilises loos oli eestlastel?