VANA KULD Ärimees süüdistas advokaati 800 000 euro väljapressimises
Rekordilise rahapesu süüdistustatud Anton Ger ja tema kaaslased said täna lõpliku kohtuvõidu, sest riigikohus ei võtnud asja arutada.
Taasavaldame kummalise loo, milles Anton Ger süüdistas vandeadvokaati ca. 800 tuhande euro väljapressimises. Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta augustis.
Advokaat Viktor Särgava (30) nägu on laia naeru täis. “Mitte ainult mul, vaid ka mu kolleegidel, kel staaži 30 aastat, pole midagi niisugust kunagi juhtunud.”
Lugu, mis varem näiteks poliitik Ester Tuiksood või salapärast Hubert Hirve esindanud advokaadi hambaid välgutades naerma ajab, pole tegelikult kuigi naljakas. Kuigi kinnitatud andmed tõelevastavuse kohta puuduvad, kõlab ainuüksi versioon üsna võikalt. Nimelt on ettevõtja Anton Ger veendunud, et advokaat Särgava koos kliendiga üritasid temalt välja pressida üle 800 000 euro, kasutades politseist lekkinud andmeid.
Mäletate veel kaitsepolitseinik Indrek Põderit, kellel näis olevat erakordne haistmine, leidmaks probleemidesse sattunud rikkaid inimesi? Põder käis nagu mustlaskerjus ühe sellise juurest teise juurde, lubades mõõduka (?) tasu eest neilt “nõiduse maha võtta”... Kui paljusid kolleege ja alluvaid Põder oma äris ära kasutas, avalikkus veel ei tea. Ilmselt usuvad vähesed, et kohtutoimik kogu tõde, ahnepäitsu täit jultumust kajastab.
Põderi juhtum oli märgiline, sest tõestas: kui järelevalve puudub, võib politseitööst teha ülimalt tulusa äri. On otsuseid, mida ametnik saab teha, ilma et peaks neid kellelegi põhjendama (kas vabastada kahtlusalune vahi alt või rahapesukahtluse tõttu kinni peetud raha arestist, kas piirduda kiiruseületamise puhul hoiatusega jne), mis panevad eetika alati proovile ning võivad tekitada kahtlusi. Niisiis, poleks Põderi näidet, poleks mõtet Anton Geri isegi lõpuni kuulata.
Aga millest ikkagi jutt käib?
2010. aasta veebruaris kirjutasime, et valuutavahetusfirmat Ateka Resource kahtlustatakse mastaapses rahapesus. “Rahapesu andmebüroo analüüsib juba pool aastat mitmeid hämaraid ülekandeid, kus üks ja sama seltskond kandis Eestisse dollareid ja eurosid 300 miljoni krooni väärtuses. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul saabus raha Venemaalt ülekandega Eestisse, võeti siin sularahas välja ning rändas tõenäoliselt üle piiri tagasi,” kirjutas Ekspress toona.
Samal sügisel tegid võimud Ateka Resource’i kontoris läbiotsimise ja võtsid kaasa kogu raamatupidamisdokumentatsiooni. Firma arved arestiti, mitu töötajat ja ettevõtte juht Ger peeti ööpäevaks kinni. Kriminaalmenetlus käib tänaseni. Riigiprokurör Evestuse sõnul peaks toimik hiljemalt oktoobris prokuratuuri jõudma.
Tuleme tagasi 2010. aasta sügisesse. Sadade paberite sekka, mis Ateka kontorist kaasa võeti, sattusid ka neli kassa väljamineku orderit. Need kinnitasid, et Ateka maksis 2010. aasta suvekuudel vähetuntud firmale OÜ Maktor Grupp finantsteenuse osutamise käigus 826 985 eurot ehk vanas vääringus 13 miljonit krooni. Teenus seisnes selles, et Maktor Grupp tegi Ateka arvele kokku kuus ülekannet ja sai samad summad (miinus teenustasu) sulas kätte.
Mullu septembris, kui nimetet läbiotsimisest oli möödas ligi aasta, laekus Anton Gerile rabav pretensioon. Maktor Grupi esindaja, vandeadvokaat Viktor Särgava kirjutas, et Ateka ei ole Maktor Grupile nelja ülekande eest sularaha välja maksnud. “Palume need summad sularahas OÜ-le Maktor Grupp üle anda, teavitades eelnevalt vähemalt kaks päeva ette, millal ja kus raha üleandmine toimub. Ühtlasi teavitame, et sularaha tähtaegselt üleandmata jätmise korral on OÜ Maktor Grupp sunnitud oma nõudega hagimenetluse või pankrotimenetluse alustamiseks kohtusse pöörduma,” kõlas nõudmine.
Ger oli raskes olukorras. Ta teadis, et on raha Maktorile ära maksnud, kuid tõendada seda ei saanud – orderid olid politsei käes. Väärib rõhutamist, et kokku olid Maktor Grupp ja Ateka teinud kuus tehingut – kahe makse kohta olid Geril orderid läbiotsimisele vaatamata alles. Pretensioon aga oli esitatud just nende nelja summa kohta, mille tasumist kinnitavaid ordereid Geril enam polnud. Otsekui teadnuks rahanõudjad, missugused paberid politsei käes olid!
Ger võttis politseiga ühendust, et orderid kätte saada. “Vedas – minu kiri jõudis ausa ametniku kätte. Sain vastuse, kus küll keelduti mulle ordereid saatmast, ent vähemalt kinnitati, et need on olemas. Mine tea, kui mu kiri sattunuks kellegi teise kätte, oleks mulle ehk vastatud, et mingeid ordereid pole olemas.”
Nüüd esitas Ger politseile avalduse, kus teatas, et Särgava ja tema klient tegelevad väljapressimisega. See asjaolu ajabki nüüd advokaat Särgava naerma: “Mina sain ühel kenal päeval politseist teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Nimelt selgus, et vastuseks minu poolt Maktor Grupi nimel esitatud pretensioonile, milles palusin kliendi võlg tasuda ja võla tasumata jätmisel hoiatasin, et pöördume kohtusse, esitas Anton Ger minu peale politseisse avalduse. Avalduses väitis ta, et mina ja mu klient oleme moodustanud kuritegeliku ühenduse ja hakanud temalt raha välja pressima! Nimelt on Anton Geri arvates kuritegu, kui lubatakse kohtusse pöörduda! Seda ma oma pretensioonis aga just tegingi.”
Särgava sõnul ei teadnud ta ega pidanudki teadma, kas kliendi nõudmisel on alust. “Kui klient palub mul pretensiooni esitada, siis eeldan, et ta ei valeta. Nagu arst ei kahtlusta patsienti valetamises, kui too tahab põlvevalu tõttu kuskilt vabastust. Seda, kas võlg tuleb tasuda või mitte, otsustab kohus. “Pretensioonide ja hagide esitamine on advokaadi igapäevatöö. Juhul, kui kohtusse pöördumine või sellega hoiatamine oleks kuritegu, siis oleks kõik advokaadid kurjategijad.”
Geri avaldust menetlema ei hakatud. Politseiuurija (seesama, kes tegeleb Geri rahapesujuhtumiga) kirjutas määrusesse: “Väljapressimise koosseisu moodustab nõudmine, millega kaasneb ähvardus piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid, hävitada või rikkuda vara või kasutada vägivalda [...] Tegemist on tsiviilõigusliku lepingu täitmisest tuleneva vaidlusega, mis kuulubki lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras, seda siis kas läbi hagi- või pankrotimenetluse. Seda ei saa käsitleda ähvardusena väljapressimise tunnusena.”
Ger ei vaidlustanud seda määrust, ent on tänini veendunud, et info, mis paberid temalt läbiotsimisel ära võeti, lekkis politseist välja. Miks muidu viitas advokaat oma pretensioonis just neljas äravõetud orderis kajastatud tehingutele, aga mitte ülejäänud kahele?
