Nord Streami uuringutaotlus 2.0 ehk Mis seekord teisiti võib minna?

Uus taotlus, aga endiselt vanad mured. Mis siis ikkagi on muutunud võrreldes 2007. aastaga? Toru on nüüd paigas ning Eesti eitav vastus ei suutnud selle merepõhja laskmist kuidagi ära hoida. Julgeolekuküsimus või keskkonnaküsimus – sellest sõltub tänavune diskussioon ja selle tulemus.

Mart Laar, koalitsiooninõukogu esimees, Isamaa ja Res Publica Liidu juht ning sisuliselt see liim, mis headel ja halbadel aegadel IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni koos hoidis, võttis ühel 2007. aasta septembrikuu päeval arvuti ette ja kirjutas oma erakonnakaaslastele kirja. Teda häiris „oravate” väljakäidud mõte öelda Nord Streamile kõigepealt uuringute tegemiseks jah ja siis gaasitoru ehitamiseks ei. Võib öelda, et selles kirjas nimetatud argumentatsioon otsustas lõplikult Nord Streamile avalduse tagasilükkamise valitsuskabineti poolt.

Eelmisel reedel kutsusid Nord Streami esindajad Eesti ajakirjanikud kokku Helsingisse, et rääkida gaasitoru senistest keskkonnauuringutest. Nende eesmärk ei olnud uurimistulemuste arutamine, kokkuvõtted on ammu läinud eri riikide vastavatele institutsioonidele. Eesmärgiks oli selgelt näidata ka Eesti ajakirjanikele, et esiteks: seiret on tehtud ja väga korralikult tehtud, ning teiseks: midagi nii katastroofilist, nagu oli kardetud, juhtme merepõhja panemisega ei kaasnenud.

Samal koosviibimisel tutvustas siis ettevõtte selle piirkonna tegevjuht Simon Bonnell uusi plaane. Vaid kaks päeva varem oli Nord Stream esitanud taotluse läbi viia eeluurimist Eesti majandusvetes ja seetõttu oli küsimus üsna teravalt päevakorral. Bonnell ütleski, et siin tuleb väga konkreetselt eristada neid uuringuid – tegemist ei ole veel keskkonnamõjude hinnanguga ja seetõttu ei ole midagi veel otsustatud. Sisuliselt aga kaalub Nord Stream kahe lisatoru ehitamise võimalikku marsruuti ja otstarbekust.