Assange’i surmahirmul on alust

Wikileaksi juhil Julian Assange’il on alust karta, et kui ta Londoni Ecuadori saatkonnast väljub ja Rootsile välja antakse, annab Rootsi ta omakorda USA-le välja, sest rootslased on varemgi sarnaselt käitunud.

2001. aastal nabiti Rootsis kinni ja anti ameeriklastele üle egiptlastest asüülitaotlejad Ahmed Agiza ja Muhammad Alzery. Kuigi nende vastu polnud Rootsis süüdistust ega kahtlustust esitatud, lennutati mehed seadust eirates ameeriklaste soovil samal päeval Egiptusesse. Sealsed võimud piinasid neid ja saatsid aastateks vangi. Nagu hiljem selgus, kahtlustasid ameeriklased neid seotuses terrorismiga, kuid selle kohta pole kunagi ilmnenud ühtegi tõendit.

Opositsionäärina Egiptuse sõjakohtu poolt 25 aastaks vangi mõistetud Agiza vabanes vanglast enne tähtaega eelmisel aastal ja sai pärast algset eitavat vastust äsja Rootsi elamisloa. Mehel oli juba varem Rootsi kodanikust naine ja laps. Agizale ja Alzeryle mõisteti kahjutasuna välja kolm miljonit Rootsi krooni, millega Rootsi riik tunnistas oma viga.

USA soovib Rootsis vägistamises kahtlustatava Assange’i väljaandmist, et ta Wikileaksis sadade tuhandete salajaste dokumentide avaldamise eest “risti lüüa”. Süüdistust talle aga esitatud pole.

USA endine sõjaväelane Bradley Manning, kes arvatavalt lekitas USA helikopterilt tsiviilisikute tulistamise video, on juba kaks aastat süüdistuseta vangistuses kohut oodanud. ÜRO eriraportöör on USAd süüdistanud Manningi piinamises. “Vaenlase aitamise” eest võib teda oodata eluaegne vangistus.