Röövlid, vargad, kelmid – kes siis veel?!

Keskerakonna esimehe valimistel osales mullu mitu kurjategijat.

Aasta tagasi augusti lõpul toimus Keskerakonna kuulus kongress, kus Edgar Savisaar võitis esimehe valimistel Jüri Ratast.

Hääletamisel osales ligi 1600 delegaati, kellest igaüks esindas kaheksat partei liiget. Seoses delegaatide valimisega käis Savisaare ja Ratase pooldajate vahel tihe rebimine. Kumbki leer üritas saada suurkogule just endale sobivaid esindajaid.

Ometi oli delegaatide hulgas inimesi, kes Keskerakonna enda reeglite järgi poleks tohtinud seal üldse olla. Nimelt ütleb partei põhikiri, et kriminaalkuriteos süüdimõistetud liikmel tuleb parteist lahkuda.

Sellest hoolimata leidis Ekspress delegaatide nimekirjast kaheksa isikut, keda on karistatud varguste, röövimiste ja kelmuste eest.

Keskerakond ei ole ainus partei, mis nõuab oma liikmetelt seadusekuulekust, aga ei suuda seda järgida. Kevadel kirjutasime Ekspressis (22/2012), kuidas IRL võttis liikmeks Peipsi-äärseid kurjategijaid.

Pärast seda esitas riigikogu liige Peeter Võsa (Keskerakond) huvitava versiooni, miks kurjategijaid poliitikas vaja läheb.

“Kas on ikka nii massiliselt tarvis kurjategijaid poliitikasse kaasata ja teha seda ühe partei ridades?” küsis Võsa Kesknädalas avaldatud artiklis.

Vastuse oma küsimusele andis Võsa ise. “Aga loomulikult – vangid, kurjategijad ja muidu pätid ootavad ju oma võimalust. Ja nad on ka tänuväärne seltskond. Toovad parteikassasse, palju öeldakse, ja täpselt siis, kui vaja.”

“Ja mis peamine – seda seltskonda huvitavad vaid isiklikud lühiajalised eesmärgid (peamiselt teiste arvelt kiiret ja mittetöist hõlptulu tõotavad ettevõtmised) ning poliitikast ei jaga nad enamasti mõhkugi.