Danilov: "Haigekassale on vaja kas raha juurde või head värviprinterit raha trükkimiseks!"
Haigekassa juhi kohalt lahkunud Hannes Danilovi sõnul tuleb juba sel sügisel otsustada, kas erameditsiin hakkab haigekassast senisest rohkem raha saama.
„Valitigi ära,“ ütleb Hannes Danilov tere asemel.
Uudis sellest, et Tanel Ross töötab järgmised viis aastat haigekassa juhatuse esimehena, on vaid mõned minutid vana (meie jutuajamine leidis aset nädal tagasi). Haigekassa uut juhti valiti kolm kuud ning tehti kaks vangerdust: kõigepealt leevendas haigekassa nõukogu kandidaadile esitatavaid nõudmisi ja seejärel vahetasid tööandjad välja kolm nõukogu liiget, et Ross ikka valitud saaks.
Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Rossi peeti ka rahandusminister Jürgen Ligi soosikuks. Endise juhi Hannes Danilovi seljataga olid aga arstid ja haiglad.
Kümneaastane periood on nüüd ühel pool.
(rahulolevalt) Tundub nii.
Teile oli peamine etteheide, et olete liiga kaua ametis olnud?
Jah, see oli etteheide.
Kui te oleksite teadnud, et staaž saab takistuseks, kas oleksite kandideerinud?
Võib-olla oleks siis teisi otsuseid teinud.
Kui Ross on Jürgen Ligi mees, siis pole ka tema eesmärk raha loopida?
Pigem vastupidi. Ligi on alati olnud nõukogus kõige konservatiivsem. Ma ei usu, et ta oma suhtumist muudab.
Kas nii pikalt sobiva kandidaadi otsimine tähendab haigekassa senise poliitika muutmist?
Võib olla tahetakse muuta. (heatujuliselt) Üldiselt ma sellele enam ei mõtle.
Kuidas meid mõjutab, et 2013 algab Euroopa Liidus meditsiiniteenuste vaba liikumine.
Euroopa Liidu direktiiv annab kaks valikut ning poliitilist otsust nende vahel on vaja juba sel sügisel. Esimene võimalus on, et kõigil tegevusloaga raviasutustel on automaatselt ka haigekassaga leping ehk inimesed saavad haigekassa raha eest käia kõigis kliinikutes. Sellisel juhul on aga raske kulusid kontrollida. Keegi peab ka paha poiss olema ja ütlema, et rohkem teenust pole vaja või ei suudeta osta. Praegu on selleks haigekassa. Siis peaks terviseamet, kes tegevuslubasid annab, ütlema, et meil pole seda teenust rohkem vaja, meil on näiteks günekolooge küll ja küll.
Teine võimalus on, et jääb nii nagu praegu. Ka direktiiv lubab, et vaba liikumine käib ainult sotsiaalkindlustuse võrgustikus. Ma ei tea, kumb otsus tehakse.
Kas survet esimese variandi poolt oli tunda ka haigekassa juhi valimistel?
Eks muidugi. Raadios ja ajalehes küsitakse, miks haigekassa nuumab suuri haiglaid. Kui vahendid on piiratud, siis on vajalik keerulised ja kallid teenused koguda keskustesse. Vähem keeruline võib olla mujal. Kui turul on liiga palju keerulise teenuse pakkujaid, killustub ka arstide ressurss ja meil on rohkem spetsialiste vaja. Jaak Aaviksoo teeb hariduses praegu sama, mis tervishoius tehti 12 aastat tagasi ära, nii et keegi ei saanud arugi.
Kas nii ei saa öelda, et teie esindasite direktiivi mõttes valikut number üks ja vastaskandidaat valikut number kaks?
Ei. Minu käest küsiti nõukogus seisukohta direktiivi asjus ja ma ütlesin, et see on otsustamise koht. Otsustakse siis üht- või teistpidi, tehniliselt on kõik võimalik.
Kui rohkem eraettevõtteid pakuks meditsiiniteenust, kas see muudaks senist ravikindlustuse solidaarsuse põhimõtet?
Ei muudaks, ainult raha peab olema rohkem. Kulude kontroll saab olema tohutu probleem. Teine võimalus on, et kõik saavad natuke vähem. Supp läheb lahjemaks, sest anum on suurem ja vett rohkem.
Võimalus on ka tekitada juurde tasulisi teenuseid…
…nagu hambaravi praegu, vot siis väheneb solidaarsus.
Kas selline variant on ka praegu laual?
Ma ei mäleta, et keegi oleks arutanud. Mõned aastad tagasi oli see teemaks. Silmaravi on maailmas tihti tasuline, ja ka günekoloogia. Tasulised on alad, kus inimene saab enam-vähem aru, mida temaga tehakse. Pimesooleoperatsioon ei saa olla tasuline, sest patsiendil puudub võimalus kvaliteeti kontrollida. Samuti jääb küsimus, kas vähemjõukatele inimestele on tasulised teenused kättesaadavad. Kui riigi eesmärk on elanikkonna pikem eluiga, siis tuleb enam panustada just vähemkindlustatule, sest nemad elavad ebatervislikumalt.
Kust siis raha juurde võtta? Sotsiaalmaksu tõsta?
Seda arutati kaks või kolm aastat tagasi. Sotsiaalmaksu tõstmine on kahe teraga mõõk – tööjõud läheb kallimaks ja see võib pärssida ettevõtlust. Variante on teisigi: kanda mingi osa käibemaksust haigekassasse, Prantsusmaal on maksubaasi laiendamiseks luksusmaks, ungarlased maksustasid soola.
Kuhu poole meie liigume? Viie aasta perspektiivis oleks see küsimus teie lauale tulnud niikuinii?
Ma arvan oleks küll, aga õnneks nüüd enam ei tule. (Danilov on silmnähtavalt lõbus, justkui oleks vastaskandidaat valinud kingipaki, millel on oodatust kehvem sisu) Väljamängimine, nagu bridžis öeldakse, läheb igal aastal raskemaks. Me saame oma raha eest isegi palju. Eestis on meditsiiniraha 1040 eurot inimese kohta aastas. Soomes on 2640 dollarit. President ütles õigesti viimases kõnes, et pole mõtet rääkida eeskujuna Soomest ja Šveitsist. Seal tore on käia, aga me peame end võrdlema nendega, kellega saab võrrelda.
Tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis ütles, et haigekassa raha peaks rohkem ulatuma erasektorisse.
Tegelikult juba ulatubki. Eelmises Eesti Ekspressis oli artikkel, et erakliinikud on rikkad, aga kõigil neil on haigekassaga leping. Kui lepingut poleks, siis need kliinikud ei töötaks, sest puusaproteesi, veresoontekirurgiat või sünnitust inimesed ise kinni ei maksa. Ma olen kümne aasta jooksul elanud üle üsna palju selliseid loosungeid, et andke mulle rohkem raha.
Praegu on surve suuremaks läinud.
Sellepärast, et toimub juhi vahetus, aga uus juht põrkub samade probleemidega.
Uuel juhil pole kusagilt rohkem raha võtta…
…kui ta ei osta just head värviprinterit.
Üks variant oleks, kui tekiks erakindlustus.
Kindlustuse seisukohast on teatud vanusest alates risk sajaprotsendiline. Pärast 50 eluaastat peab hakkama käima hambaarsti juures, midagi teha ei ole. Hambaravi aga ei kindlustata. Miks? Kindlustus tahab, et risk oleks võrdlemisi madal. Noored tuleks kindlustada, ja nende rahast anda natuke ka vanadele.
Kui me annaksime silma- ja hambaravi ning günekoloogia patsiendi omavastutuse peale, siis ehk tuleks kindlustusteenuse pakkumine, aga arvestatavat rahavoogu sellest Eestis ei teki – see on ikkagi nišš. (Danilovi telefon heliseb). Ma helistan sulle tagasi Eiki!
Eiki Nestor, jah?
Jah, ma ju Nestoriga koos alustasin seda tsirkust. See oli huvitav aeg – haiglavõrgu arengukava koostamine, ma olin kõikide töögruppide esimees.
Mis seisus haiglavõrk praegu on?
Päris heas seisus, kui vaatame naabreid lätlasi ja leedulasi. Nemad kasutasid kriisi selleks, et panna haiglaid kinni. Meil räägitakse, et väikesi haiglaid on liiga palju. Ma arvan, et neid on mõistlikul hulgal. Väiksemates haiglates piisab songa ja pimesoolte lõikustest, aga südame- ja neurokirurgiat pole neile vaja.
Patsient on juba praegu jalgadega otsustanud ja läinud lõikustele suurtesse keskustesse?
Enamasti jah.
Haigekassa pole pidanud väga käsi väänama?
Me oleme päevakirurgia ja ambulatoorse poole arengut soodustanud, aga pole mõtet ähvardada, et paneme midagi kinni.
Kõrvalt paistab, et haiglad võiderelvastuvad.
Kakskümmend aastat tagasi otsustati peatada võidurelvastumine ja ei ostetud igasse haiglasse kogu tehnikat. Tehti Diagnostikakeskus, aga see ei hakanud tööle. Võrdlus on umbes sama, et kui kortermajas on neli korterit, siis võiksid kõik käia televiisorit vaatamas ühes korteris. Meie aga ostame igaüks endale televiisori, sest meil läheb seda igal õhtul vaja. Sama on ultraheliaparaadi või kompuutertomograafiga – haiglatel läheb neid iga päev vaja. Ma arvan, et meil on haiglad tehnoloogiaga päris hästi varustatud, aga ülerelvastatud pole.
Kui teie teha oleks, kas te paneksite Tallinna haiglad kokku?
Ei paneks. Miks seda vaja oleks? Öeldakse, et saaks raha kokku hoida ja oleks vähem dubleerimist. Juhtimise pealt küll kokku ei hoita ja haigekassa poolelt ma ka võitu ei näe.
Kui te oleksite praegu haigekassa juht ja tahaksite meedikute palkasid tõsta, kas te saaksite selle raha riigieelarve koosseisu läinud haigekassa reservidest kätte?
Nõukogu otsusel saab raha reservidest kätte. Kevadel me tulime nõukogus välja sooviga saada reservist palkadeks raha. Kuna majandusprognoos oli ebaselge, nagu see on praegugi, siis nõukogu otsustas, et otsus tehakse septembri alguses.
Hannes Danilovi kaks kõige raskemat otsust haigekassa juhina
2004 - diagnoosipõhine teenuste rahastamine haiglates. Kuigi asja sisust said vähesed aru, oli sõda isegi karmim kui hiljem digireptseptiga.
2009 - digiretsepti kasutuselevõtmine. Hoolimata survest see projekt pärast ebaõnnestunud starti kõrvale heita jätkas haigekassa siiski digiretsepti projekti elluviimist.
