7. oktoobrini avatud näitusel on esindatud Mart Kangro, Kaja Kann / Juha Valkeapää, Mark Raidpere, Jaanus Samma, Nora Särak, Timo Toots, Saša Gerne.

Raamat
Vana Vikerkaar, mille avasin juhuslikult leheküljelt: . “…tuleks lugeda ainult selliseid raamatuid, mis meid nõelavad ja hammustavad, mis mõjuvad nagu suitsiid, nagu kallima surm, nagu pagendus inimtühja üksindusse, nagu kirvehoop jäätunud merepinda meis endis…” tsiteerib Jaanus Adamson aastal 2003 Kafkat.

Inflatsioon
R. linnas B. festivalil I. B. filmi “S ja K” ühel stseenil põhinev H. R-i nelja minuti pikkune etendus “M”, mida esitatakse korraga ainult mulle ehk siis ühele vaatajale. Neli minutit kananahka, elamus, väga kange ja eriline, mida ma ei saa ega tahagi jagada. Mida lõppkokkuvõttes on näinud ja näevad ka tulevikus väga vähesed. Lahe. Ja ometi ma juba lobisesin selle välja.

Saku salakommuun
Eksisin trükikoda otsides lõputute laohoonete vahel ära. Pidasin auto ühe angaari juures kinni ja näitasin aadressi kahele puhvaikades mehele maja ees; soomlased raputasid pead ja saatsid mu sisse, kus järgmine, töötunkedes soomlane mu tsehhi juhatas. See oli hiiglaslik trükikoda, küll mitte see, mida ma otsisin. Tööline liini ääres, kelle õlale ma meeletus lärmis koputasin ja kellele oma paberlipikut näitasin, oli ka soomlane.

Mägralinn
Mitusada ruutmeetrit aukude ja maa-aluste käikude rägastikku ja kuus suurt, veel värsket sirmikut. Lugesin, et vanemad mägralinnad võivad olla mitme tuhande aasta vanused. Seega muinasajast vanalinnad, kus saaks teha arheoloogilisi kaevamisi. Huvitav, kas mägrad kolivad aeg-ajalt ka mõnda teise linna, lihtsalt uudishimust, nagu kassid linnas hulguvad? Ei tea, kas nad kuulsid, et me sirmikud nende katuselt ära võtsime?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena