Peeter Helme: Meie keha on riigilt laenuks saadud?

Kui Euroopas ringi vaadata, liigub meie kodumaa ühes taktis ülejäänud liidukaaslastega: üha rohkem ja rohkem võtavad riigiisad otsustada inimeste eraelu nende tahkude üle, mis terve mõistuse kohaselt peaks olema igaühe enda asi.

Küll määratakse, mis kellast mis kellani tohib joovastavaid jooke osta, küll kirjutatakse ette, kus neid tarvitada võib. Laste kasvatamises on maksimumini viidud lapsevanemate ja lastega tegelevate töötajate kohustused. Tahaks öelda, et absurdi tipuks olid tänavu suvel kõlanud väited, nagu vajaks lapsehoidjate töö eraldi seadust, sest ilma selleta ei vastuta nad lapse eest.

Paraku pole absurdi tipp kindlasti käes. Kõiki neid ettekirjutusi vaadates jääb vägisi mulje, nagu ei kuulukski meie keha enam meile endale. Vaid nagu oleks Papa (või Mamma) Riik ta meile vastutustundlikuks kasutamiseks laenanud. Ja kuna keha niikuinii meile ei kuulu, saame kõvasti karistada, kui võõrast vara rikume. Vana eesti rahvatarkus, mille järgi “ise on mees”, enam ei kehti.

Ilmselgelt on need asjad loogikast kaugel. Ühelt poolt pole meil justkui õigust oma keha väärkasutada, teisalt on meil aga sellesama Riigi ees kohustused. Selles veendumiseks piisab pilgust tänavuse riigieelarve seletuskirja, mis raporteerib reipalt, et “alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud eratarbimise reaalkasvu prognoosiga”. Kasvuks ennustatakse 2010. aastaga võrreldes üle 27 miljoni euro. Vanas rahas üle 420 miljoni! Tänavuste jootude pealt peaks riigikassasse kogunema 192,3 miljonit eurot ehk ligemale 3 miljardit krooni! Kehvem pole ka tubaaktsiisi seis: 2010. aastal laekus seda 114,7 miljonit eurot, tänavu peaks tulema tervelt 169 miljonit.

Minu lugupidamine. Ei, mitte mu enda ja tublimate kaaskodanike maksa ja tervise vastu! Lugupidamine läheb hoopis härradele-prouadele küünikutest riigiametnikele, kes käsivad-keelavad ja muretsevad, kas me ikka hoiame hästi oma keresid, mis maksavad maksud, ja kärgivad käredalt, kui koormame riigikassat täites vaest Haigekassat erisoovidega. Samas on nad valmis rõõmust rõkkama, kui saab esitada järjekordse eduraporti selle kohta, et juuakse ja suitsetatakse rohkem kui möödunud aastatel. Kas poleks ausam suunata viina- ja suitsuraha otse Haigekassasse? Summad on ju kopsakad.