Armeenia kullakaevandused viisid Gildi järjekordse fondi hauda
Gild Arbitrage tunnistas võimetust tagastada võlausaldajatele ligi 20 miljonit eurot.
„Võlakirjade tähtaeg saab teisipäeval läbi, aga raha, millega maksta, ei ole,” ütles fondi juht Tõnu Pekk, kes võttis ettevõtte tüüri üle 2010. aastal, kui asjad olid juba halvad. „Võlakirjad tehti siis, kui fond oma laenukohustustega jänni jäi. Alustati laenuandjana, kuid ühel hetkel muutusid need laenud otseinvesteeringuteks.”
Bulgaaria kinnisvarasse ja Armeenia kullakaevandustesse investeerinud riskikapitalifond Gild Arbitrage lubas oma võlakirjade omanikele tänaseks tagasi maksta 2009. aastal laenatud 18,3 miljonit eurot. Fondi varade mahuks hinnatakse praegu ligi 6,8 miljonit eurot, sest raha laenanud ärimeeste plaanid luhtusid ja Gild Arbitrage’i varade sekka sattusid eurode asemel Armeenia kaevandused, Bulgaaria kinnisvara ja enamusosalus Cinamonis. Gild Arbitrage’i võlausaldajate hulgas on ligi 50 Eesti ärieliiti kuuluvat ettevõtjat.
Sisuliselt ei kommenteeri
Eile toimus advokaadibüroo Varul poolt võlakirjaomanike huvide kaitseks asutatud tagatisagendiettevõtte Ga Collateral Agent korraldatud koosolek. „Võlakirjade tähtaeg pole veel läbi ja on lootus, et midagi võidetakse tagasi,” ütles ettevõtte juht Jaanus-Janek Juss. „Praegu pole võimalik sisuliselt midagi kommenteerida.” Isegi koosoleku koha jättis Juss saladuseks.
„Rumalus ja ahnus,” põhjendas oma rahapaigutust Gild Arbitrage’i investor Heldur Meerits. „Fondi osakutest vabanesin õigeaegselt, sest nende plaanid tundusid liiga ilusad. Samas lootsin, et võlakirjade omanikuna olen paremini kaitstud. Olen sellele probleemile oma elust sadu tunde pühendanud ja ma ei lähe koosolekule, mis kindlasti ei too lahendust.”
Fondil on pool aastat aega varade müümiseks ja saadud summa võlausaldajatele väljamaksmiseks. Kuid Meerits avaldas kahtlust, kas fondijuhi poolt aastaaruandes esitatud varade väärtus osutub sama suureks, kui neid müüma asutakse.
Investorite seas levib rahulolematus ka finantsinspektsiooniga, sest tegemist on juba teise Gildi fondi läbikukkumisega, kuid ametivõimud ei ole algatanud järelevalvet. Inspektsioonist kinnitati, et Gildi tegemistel hoitakse silma peal, ent lihtsalt õigluse seisukohalt ei piisa sekkumiseks, kui ei ole avaldatud viiteid seaduste rikkumisele.
Bakuu-afääri eelistung
Harju maakohus pidas eile eelistungit Gildi Bakuu-afääri kriminaalasjas.
Prokuratuur esitas investeerimiskelmuse süüdistuse Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja Šarūnas Skyriusele ning juriidilise isikuna sai süüdistuse AS Gild Financial Advisory Services. See ettevõte korraldas 2007. aastal 16,5 miljoni euro väärtuses kinnise võlakirjade emissiooni, et osta 147 hektarit maad Aserbaidžaanis, mis ebaõnnestus.
Septembris 2011 teatas Eesti üks riskialtimaid ärimehi Marcel Vichmann, et asutas kevadel Armeenia kullavarude uurimise korraldamiseks valdusfirma FTT Armenia. Kuld, mille uurimislitsentsi ostis Gild Arbitrage vahetult enne majanduskriisi puhkemist 20 miljoni euro eest, asub seitsmes leiukohas Armeenia lõuna- ja põhjaosa mägedes. Kuna fond jäi kriisi tõttu võlausaldajate ja investorite ees kohustuste täitmisega jänni, jagati kullakaevandused nii, et suurim investor Vichmann sai kolm uurimislitsentsi, neli jäi Gildile.
Gildile määratud järelevalvenõukogu kontrolli all algasid neljas loodetavas kullaleiukohas uurimistööd, mille maksumus on hinnanguliselt ligi miljon eurot. Uuringute eesmärk oli määrata põhjalikuma uurimise kohad.
