Eestis arsti karistada ei saa
Eelmise nädala artiklis „Perearst ei tundnud infarkti ära, patsient suri“ kirjeldas Ekspress, kuidas kolmandat aastat veniv uurimine häirib nii arsti kui kadunu lähedasi. Perearst, Eestis Tervise Fondi juht Eero Merilind ütles, et tegelikkuses ei tähenda see venimine midagi. Eestis ei tea keegi täpselt, mis asi on arstlik viga.
Kas Elina Partõka isa juhtum võiks olla pretsedent, et arst jääb patsiendi surmas süüdi ja perel on õigus saada kahjutasu?
Eestis pole defineeritud, mis on arstlik viga.See võib olla organisatoorne viga, näiteks patsient satub valesse osakonda, inimtegevusest tingitud viga, patsiendi seisundi vale hindamine või teineteisest mööda rääkimine - kuid see kõik peab olema defineeritud. Iga surmaga lõppev haigusjuhtum ei ole arstlik viga. Kuidas aga defineerida meditsiinilist viga? Igas riigis on see erinev – näiteks on patsiendile määratud vale ravim või annus. Eestis üldiselt kardetakse, et arstlike vigade kriminaliseerimine avab Pandora laeka ja kui keegi saab kahjutasu, tahavad teised ka.
Kes teeks Eestis erapooletult kindlaks, kas arst on eksinud?
Eestis on need protseduurid välja töötamata. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) teeb küll meditsiinilise ekspertiisi, kuid see, nagu ma aru saan, pole politsei või prokuratuuri silmis pädev. Miks, ma ei tea. Meditsiinilise otsuse teevad ju väga head arstid.
Kas see otsus peaks olema kiirem, arsti ju samuti häirib kahtlusevari?
Ma ütleks nii, et arst kannatab rohkem, kui saab süüdistuse, et on tahtlikult kellegi tapnud… Mina isiklikult ei taha olla selle arsti nahas, keda kahtlustatakse. Igal alal on vigu, see on selge, aga ärme pane arsti häbiposti, justkui oleks ta meelega teinud vea. Asja uuritakse, võib olla ta polegi süüdi.
Praegu on kahtlus, et inimene suri perearsti ettevaatamatuse tõttu.
Miks see tekib? See tekib ülekoormusest, stressist ja pingest. Seesama arst ei saa keskenduda teistele patsientidele, kui tal on pingeallikas kogu aeg peas. Arstil peaks olema võimalus anda kogu lugu üle vastutuskindlustusfirmale, las juristid vaidlevad.
Praegu selgitavad seda asja Eestis politsei ja prokuratuur.
Miks see on üldse politsei rida? Kiusavad arsti, kutsuvad töölt ära, tule anna tunnistusi. Arst peaks ütlema, et mina tegin patsiendiga nii, minu käitumine oli selline, vaielge ise. Politsei ei suuda kunagi aru saada arsti käitumisest ja mõtteviisist. Inglismaal on olemas näiteks General Medical Council, mis annab pädeva hinnangu, kas arst eksis või ei.
See on nagu meie TKE?
Jah. Meil ei ole seadusandlus veel välja kujunenud. Laias laastus käsitletakse meditsiinilisi vigu kahte moodi – ameerikalik, kus iga pisiasja pärast minnakse kohtusse, ka süsti tagajärjel tekkinud verevalumi tõttu - ja euroopalik, kus arste ei kaevata nii kergekäeliselt kohtusse. Ameerikas tehakse kohtu kartuses palju mittevajalikke protseduure, mis võivad omakorda jälle olla ohtlikud.
Euroopas - olen Inglismaal töötanud – ei süüdistada arste, sest neil on vastutuskindlustus. Arst teatab kindlustusfirmale ja seal juristid hakkavad lugu lahendama. Keegi teda risti ei löö, enesetapu piirile ei aja…
Eestis on teistmoodi.
Jah, igal pool maailmas on olemas arstlike vigade registreerimise süsteem, kuid mitte Eestis. Asja mõte on see, et tark õpib teiste, mitte enda vigadest. Sinna võib anonüümselt raporteerida arstlikust veast, nii enda kui ka kolleegi omast. Sellele ei järgne karistust, vaid viga analüüsitakse. See võib olla ka tehniline – aparaat ei töötanud, organisatoorne – perearst saatis haiglasse, seal ei võetud vastu, ja inimlik – ütlen patsiendile, et mine haiglasse, ta ei lähe… On ka valesti mõistmised - patsient tunneb end halvasti, aga ei oska seda väljendada. Näiteks kirjeldab oma häda nii, et arst ei loe sealt infarkti välja. Miljon haigust võib olla 38-kraadise palavikuga, samamoodi on valudega rinnus.
Kui arst on süüdi, kes selle peaks välja selgitama?
Peab aru saama, mis tasandil on süü, ja kui tõsine. Kui viga on tehtud, peaks arstkonda teavitama, et teised ei teeks sama viga. On ju võimalik, et arst on 10-15 aastaga unustanud, kuidas diagnoosida värsket infarkti, siis tuleb saata kursustele. Meil Eestis puudub ka arstliku pädevuse hindamise süsteem, see peab olema. Inglismaal on karjääriredel - arst peab pidevalt täiendama. Vastavalt pädevusele toimub ka tasustamine - noorel ja kogenud arstil on erinev konsultatsiooni hind. Meil on kõigil arstidel üks ja sama hind, sisu ei loe. Need dimensioonid on meie süsteemis loomata. See on põhjus, miks arstid frustreeruvad.
On Eestis ka mõni kindlustusfirma teinud väljamakse?
Minu teada ei ole, sest meil puudub arstlike vigade menetlemise süsteem. Mina arstina arvan, et see peab olema. Ilmselt see ei saa olla sotsiaalministeeriumi või haigekassa all – kui sa hakkad raporteerima enda vigadest, võib sealt tulla üks päev teade, et anname lepingu sinna, kus on vähem ravivigu. See on aga absurdne olukord. Meditsiinis on tagurpidi süsteem – mida parem arst, seda keerulisemad juhtumid tulevad ja seda suurem on risk. Annad head ravi küll, kuid inimene ei pruugi terveks saada, ja hakkab kaebama.
Arstide liidu liikmed on kaetud vastutuskindlustusega, kuid teised arstid?
Arst võib ka iseseisvalt sõlmida vastutuskindlustuse lepingu, mõned perearstikeskused on seda ka teinud. Inglismaal, näiteks, on arstil nii tööandja - haigla- kui ka töövõtja - arstipoolne kindlustus. Kui on tegemist organisatoorse, tehnilise või personalist tingitud veaga, maksab kahjutasu haigla, kui tegemist on arstliku veaga, siis arstiga lepingu sõlminud vastutuskindlustus firma. Eestis on tervishoiu rahastamine väga pingeline ning ravikindlustus rahadest jätkub hädavaevu inimeste ravimiseks, kui nüüd sinna juurde luua ameerikalik süsteem, kus iga veidigi ebaõnnestunud tegevuse korral on võimalik haiglat või arsti kohtusse kaevata, siis ma kardan küll, et selline süsteem läheb väga - väga kalliks.
