Vaeste valgete eluiga USA-s väheneb

Samal ajal, kui latiinode ja pruunlaste eluiga Ameerikas kasvab, täheldavad neli värskemat uuringut, et kehvema haridusega valgenahaliste elu lüheneb.

Põhjused pole teadlastele selged. Uurijad pakuvad põhjustena välja retseptiravimiste liigset neelamist ning tervisekindlustuse puudumist järjest rohkematel harimata ameeriklastel. Samuti söövad inimesed end paksuks ning valged vähese haridusega naised naised suitsetavad ohtralt.

Ilma koolidiplomita vaeste valgete meeste keskmine eluiga on 1990-ndast aastast saadik langenud kolm aastat, samasuguse taustaga naistel aga koguni viis aastat. Nii järeldas rahvatervise profgessor Jay Olshansky Chicago Illinoisi ülikoolist. Sama koolitustasemega hispaania ja neegri tunnustega ameeriklased aga on hoopis eluiga juurde saanud. Latiinod elavad keskmiseks kauem kui valged ja mustad, kirjutab New York Times. 2008. aastal aga ületas viletsalt haritud neegrinaiste iga samasuguse haridusega valgete naiste oma.

Ajaleht nendib, et viieaastane oodatava eluea langus valgete USA naiste puhul sarnaneb oma katastroofilisuselt meenutab Venemaad peale N.Liidu lagunemist, kui meeste eluiga langes keskmiselt 7 aasta võrra. Arenenud riikides ollakse harjunud, et iga järgmine põlvkond elab veidi kauem kui eelmine. Eesti ja Põhjamaade erinevus aga on selles, et naised elavad tunduvalt kauem kui nende mehed, ning võib arvata, et elavad ka sisukamat elu. Sest on keskmiselt paremini haritud.