Kui selline asi aitas tšehhe, pidanuks ta aitama ka eestlasi.

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Karl Kask seadiski ühel 2008. aasta kevadpäeval sammud Tallinna rahvusraamatukokku, mille viiendal korrusel töötab Euroopa Liidu Infokeskus. Euroopa Liidu Teatajad on seal kenasti riiulitel reas. Aga ta ei leidnud infokeskusest vastust küsimusele, millal siiski täpselt avaldati eesti keeles Euroopa Liidu määrused nr 1789/2003 ja 1972/2003.

Kuid just nende määruste alusel nõudis Eesti riik siinsetelt ettevõtjatelt kokku enam kui poole miljardi krooni eest maksu.

Teiste seas sai 1,3 miljoni krooni suuruse maksunõude kanamassi laovaru eest ka Rakvere Lihakombinaat, kelle huve advokaat Kask esindas.

Lihakombinaat sai nõude hoolimata sellest, et liitumine kanamassi hinda ei tõstnud. Eesti riiki selline ebaõiglane asjaolu ülemäära ei häirinud: seadused ja neid rakendavad ametnikud andsid sama malakaga nii neile, kes hinnatõusudest kasu said (näiteks suhkru sissevedajad), kui ka neile, kes ei saanud.

Infokeskuse töötaja soovitas Kasel pöörduda Euroopa Liidu Teataja väljaandja poole Luksemburgis. Sealt saabus vastus, et eesti keeles avaldati määrused alles pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Seega oli Eestis olukord samasugune nagu tšehhide puhul!

Kuna Euroopa Kohus oli enne Skoma-Luxi otsust avaldanud seisukohti, mis Eesti riigile sobisid ja millele riik vaidlustes ettevõtjatega rõhus, kõhklesid Eesti kohtud, kuidas keerukaid vaidlusi ikkagi lahendama peaks.

Seepärast küsiti Euroopa Kohtult laovarude vaidlustes eelotsust koguni kolm korda. Lisaks Rakvere Lihakombinaadile käisid Euroopa Kohtus vaidlemas jäätisefirma Balbiino, keda esindas advokaat Kaspar Lind (advokaadibüroo Casus), ja nüüdseks pankrotistunud võifirma Pimix, keda esindasid advokaadid Maivi Ots ja Toomas Pikamäe (advokaadibüroo Eversheds, Ots & Co).

Panused olid kõrged. Advokaat Kask teadis Euroopa Kohtusse minnes, et asi on keerulisest keerulisem. Euroopa Komisjon ei kaota Euroopa Kohtus just tihti. Kui Euroopa Kohus rakendab vaidluse lahendamisel Skoma-Luxi otsust, tähendab see, et Komisjon ei saanud liitumise ettevalmistamisel oma tööga hakkama. Ja Eesti kaotaks õiguse üheltki vaidlevalt ettevõtjalt maksu nõuda!

Euroopa Kohus suhtus komisjoni seekord tõredalt. Kohus möönis nii Rakvere kui Balbiino puhul, et Skoma-Luxi näide võib kohalduda küll ja andis Eesti kohtule õiguse selle üle ise otsustada.

Seepeale rahuldati enamik kaebusi, mis seisid Tallinna halduskohtus Euroopa Kohtu otsuste ootel. Paljukannatanud ettevõtjatele näis, et eepilised mõõtmed võtnud vaidlused on ometi õnnelikult läbi.

Kuid ei! Tallinna ringkonnakohtus seisis samal ajal Pimixi vaidlus. Ringkonnakohus sai Euroopa Kohtu otsustest hoopis teisiti aru ning Pimixile õigust ei andnud.

Euroopa Kohtus käinud advokaadid ja Pimixi esindajad panid nüüd seljad kokku ning Pimixi juhtum viidi riigikohtusse. Kuna ringkonnakohtu otsus andis riigile jälle rohelise tule ettevõtjate maksustamiseks, ei olnud ka riik papist, vaid protsessis jõuliselt edasi ning palkas end esindama vandeadvokaat Carri Ginteri (advokaadibüroo Sorainen). Kuigi riigikohtule tundus samuti, et Skoma-Luxi otsus kohaldub, küsiti Euroopa Kohtult igaks juhuks veel kord nõu, kuidas asja lahendada.

Tänavu juulis andis Euroopa Kohus õiguse Pimixile. Kohtu arvates polnud üksikisikutel võimalik eesti keeles teada saada, missuguste põllumajandustoodete üleliigne laovaru oli 1. mai 2004 seisuga maksustatav ja kuidas kujunes maksu suurus.

Euroopa Kohtu otsus kinnitas ühtlasi, et Tallinna halduskohus toimis maksustamise vaidlustanud ettevõtjate kaebusi rahuldades täiesti õigesti. Kuid lõpliku selguse saamiseni kulus ... kaheksa aastat.

Rakvere Lihakombinaat on oma 1,3 miljonit krooni koos intressidega kätte saanud. Pimixi asi ootab veel otsust Riigikohtust, kuid selle lahendamist peetakse formaalsuseks.

“Toimunu on suuresti Euroopa Komisjoni viga, kes ei suutnud avaldada oma määrusi liitumise hetkeks uute liikmesriikide keeltes,” ütleb advokaat Kask. “Töömaht oli tollal kahtlemata pretsedenditu, sest korraga liitus kümme riiki, kuid Komisjon on suur ja nad pidanuks suutma olukorda ette näha ja hallata. Kuid ka Eesti riik valmistas ühinemist õiguslikult halvasti ette. Üleliigse laovaru tasu seadus avaldati vaid viis päeva enne Eesti liitumist. Demokraatlikus õigusriigis on maksude üleöö kehtestamine absoluutselt lubamatu. Me ei ela ju ometi khaaniriigis! Eesti ettevõtjad oleksid pidanud võitma ilma Euroopa Kohtu uksi kulutamata.”

Ettevõtted, kes otsisid õigust Euroopa Kohtust
Ettevõtevaidlusobjektmaks
Balbiino400 tonni suhkrut, šokolaadi, võid, külmutatud liha ja juustu1,2 mln kr
Rakvere Lihakombinaat83 tonni kanamassi (MDM)1,3 mln kr
Pimix550 tonni võid16,3 mln kr