28.09.2012, 09:00
Eestlaste voorustest ja pattudest enne Oksaneni
Ajalugu
Eestlasi on aegade jooksul kirjeldatud alandlike, tuimade ja kadedatena. Aga ka tundlike, ausate ja uhketena.
Sofi Oksaneniga on meil hirmsasti vedanud. Tänu temale on väga paljud inimesed maailmas üldse hakanud teadvustama Eesti ja eestlaste lähiajalugu. Aga vaatamata oma juurtele ei ole ta siin Eestis päris „oma“. Puhkenud on mõttetu arutelu selle üle, kuivõrd õigesti või valesti on Oksanen eestlasi ja nende ajalugu oma loomingus kujutanud. Seetõttu on igati kohane meenutada, millise mulje jätsime nii omadele kui ka võõrastele varasematel aegadel.
Eestlased on „vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad“, kirjutas ligi kaks sajandit tagasi üks silmapaistvamaid Eestist võrsunud teadlasi Karl Ernst von Baer.
Baeri maalitud pilt eestlastest tekitab tänapäeval piinlikkust ja pahameeltki. „Eestlaste eluasemed annavad tunnistust nii vaesusest kui ka räpasest viletsusest,“ kirjutab Baer. Nende „riietus on üldiselt jäme ja näotu“. Kui eestlane sööma hakkab, siis „unustab ta kõik kõrgema ja inimväärsema“.
Samas on Baer kriitiline teiste kirjameeste suhtes, kes on püüdnud eestlastele „külge luuletada kõiki vigu, mis inimesel üldse võivad olla“. Ise ta nimetab eestlaste vigadena: „laiskus, mustus, liigne alandlikkus vägevamate ees ning julmus ja metsikus alamate vastu“.