Politsei- ja piirivalveamet saadab osad analüüsijaid ja koordineerijaid tagasi „põllule“

„Ühendameti vastutus ja osalus info liikumises on ebaselge“.
„Info ei liigu, sest tööülesandeid defineerivad sisuküsimusse mittepuutuvad üksused.“
„Prefektuurid saavad koordinatsioonibüroolt vastandlikke ülesandeid, mis võimaldab neil valida meelepäraseid ülesandeid.“
„PPA personalitöötajate koormatus on märgatavalt madalam kui era- ja avalikus sektoris.“
„On esinenud olukordi, kus prefektuuri taotlustele ei tule [koordinatsioonibüroost] vastuseid poole aasta jooksul.“
„PPA koordinatsioonibüroo tuleks ära kaotada!"

Niisuguseid tähelepanekuid ja soovitusi sisaldas konsultatsioonifirma Ernst&Young audit, mis tehti siseministeeriumi tellimusel ja valmis aasta alguses. 
Audit näitas, et prefektuuride koordinatsioonibüroode ärakaotamine hoiaks kokku ligi miljon eurot. Ning näiteks PPA dokumendihaldusbüroost 68 ametikoha kaotamine ligi kaks miljonit.
Nüüd on jõutud tegudeni. Neil päevil peetakse prefektuurides tõsiseid vestlusi, kas koordinatsioonibüroode ametnikud on vabatahtlikult nõus teisele tööle üle minema.

Sõna „koordinatsioonibüroo“ ei kõneta ilmselt kuigi paljusid. Ent väike näide, millega need inimesed tegelevad: kesksuvel ilmus Ekspressis intervjuu politseimajor Einar Lilloga. Major Lillo tunneb läbi ja lõhki jalgpallifännide hingeelu ja on heas mõttes vastutav selle eest, et Serbia ja mitme teise Euroopa kõige ohtlikuma fänniseltskonnaga Tallinnas peetud mängud on möödunud rahulikult. Selleks tuleb teha palju tööd ja Lillo tasemele jõudmine tähendab, et riik on tema väljakoolitamisse palju panustanud. Nüüd on Lillo olukorras, kus tema vana võitluskaaslane, prefekt Elmar Vaher, saab talle pakkuda tööd näiteks piirkonnakonstaabli või patrullpolitseinikuna. Et Lillo ei soovinud teemat kommenteerida, võime vaid oletada, missuguse valiku kogenud mees, kelle Euroopa jalgpalliliit UEFA ilmselt pikemalt mõtlemata tööle võtaks, teeb.

„Kokku puudutab struktuurimuudatus 172 inimest ehk tänaseid koordinatsioonibüroosid ja osakondade arendusbüroosid,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher. „Enamikele ametnikele tehakse ettepanek tööle asumiseks põhitegevuse osakondadesse. Vestlused inimestega juba toimuvad, ametlikud dokumendid vormistatakse septembri jooksul. On ka neid inimesi, kelle kvalifikatsioonile vastavat ametikohta pakkuda ei ole.“

Ministri sõnul võimaldavad uuendused suunata täiendavat ressurssi [politsei] põhiülesannete täitmisse ja inimeste turvalisuse tagamisse. „On loomulik, et organisatsiooni arenedes kahaneb vajadus kattuvate juhtimisprotseduuride järele. Riigi juhtimine peab käima kaasas muutuvate olude, võimaluste ja vajadustega, niisamuti ka siseturvalisuse valdkond,“ vihjab Vaher sellele, et praegused, tihti kattuvad ja sel moel efektiivsust pärssivad rollid on poolteist aastat eksisteerinud ühendasutuse loomise „lastehaigus“.
Kas ressursside vabastamine annab „päris tööd“ tegevale ehk turvalisust tagavale sektorile, näiteks kroonilises inimressursipuuduses oleavte Ida regioonile, liikluspolitseile, 700-eurost kuupalka saavatele patrullpolitseinikele, raha juurde, on esialgu teadmata. Näiteks ühe politseiga seotud allika sõnul saab siseministeerium vabaneva raha endale.
Selle aasta esimese 8 kuu jooksul lahkus PPA-st 329 inimest ning tööle võeti 243. Tuleb arvestada, et saldot mõjutab ca 50 täiendava „klienditeenindaja“ töölevõtmine suve algul passijärjekordade leevendamiseks.