Moskva liiklusmöllu pandi juhtima Rein Langi „kasupoeg”
Loksalt pärit Maksim Liksutovi tõusu Moskva aselinnapeaks sillutasid raudteeäri huvid.
Moskva vastse aselinnapea varandust hinnatakse Forbesis 380 miljoni euro suuruseks, samal ajal kui Eesti rikkaima mehe, kaubanduskinnisvarainvestori Hillar Tederi „hinnaks” on Äripäeva andmetel 350 miljonit eurot.
Kultuuriminister Rein Langile on Venemaa poliituniversumi tõusev täht Liksutov justkui kaotsi läinud poeg. Juba jõuka mehena Eesti kodakondsust taotlenud Liksutov sai 2004. aastal häbiväärselt korvi. Alles toonase justiitsministri Langi soovitus tõi miljonäri taskusse Euroopa Liidu bordookarva passi. Tänavu 16. veebruaril rahuldas Eesti valitsus Liksutovi taotluse ja vabastas ta eriliste teenete eest saadud kodakondsusest. Aasta varem oli Liksutov, siis juba Venemaa 200 rikkama mehe sekka tõusnuna, hakanud juhtima Moskva linna transpordiosakonda. Aselinnapea koha nimel tuli aga välisriigi kodakondsusest loobuda.
Tegemist on märkimisväärse töölepinguga. Pärast linna sonimütsiga sümboliks kujunenud Juri Lužkovi kärarikast tagandamist tõusis Moskva linnapeaks Vladimir Putini teise ametiaja presidendiadministratsiooni ülem ja seejärel peaminister Putini valitsusadministratsiooni ülem Sergei Sobjanin. Liksutoviga sõlmitud leping kehtib huvitava formuleeringuga: linnapea ametivolituste lõpuni. Sobjanin on avalikult öelnud, et inimesed, kes pole ennast suutnud äris edukana tõestada, ei kõlba ka ametnikeks. Liksutov on töökas mees ja võib ennast Sobjanini alluvuses tunda nagu vanajumala enda selja taga.
Kolkalinnast allveeujumise Eesti tšempioniks tõusnud Liksutovil õnnestus 1990. aastate alguses õige rongi, söerongi peale astuda. Mullu 8. märtsil istus ta juba koos Putiniga Šeremetjevo ja Valgevene vaksali vahelisel kiirliinil süstikrongivagunis. Sellest Aeroekspressi-nimelisest süstikrongist, mis koos tütarliinidega ühendas Moskva kesklinna kolme olulisema lennujaama Šeremetjevo, Domodedovo ja Vnukovoga, sai Liksutovi meistritöö. Putin oli rahul. Väga rahul.
Venemaa juhtkonnale mõjus lennujaama süstikrongide projekt lausa valgustuslikult, mistõttu otsustati viiendik kogu linna transpordiinvesteeringutest kulutada uute siseraudteede ehitamiseks. Tegemist on miljardi euro suuruse mänguga.
