Joakim Helenius: Majanduse kasvuretsept: meelitame varad Eestisse

Rahvusvahelistumise tagajärjel on kasvanud konkurents kapita­lile. Mida rohkem on ühe elaniku kohta kapitali, seda kõrgem on tõenäo­liselt ka selle riigi elatustase.

Eestil, nagu ka teistel riikidel, on kaks võimalust kapitali hulga suuren­damiseks. Esiteks, leida võimalusi kaa­sata seda välisriikidest, ning teiseks, lei­da võimalusi kasvatada olemasolevat kodumaist kapitali. Skandinaavia ela­tustasemeni jõudmiseks peab Eesti ma­janduspoliitika soosima mõlemat.
Ilma uute ettevõtete tekkimiseta ja olemasolevate kasvuta on kodumai­se kapitali akumuleerumine praktili­selt võimatu. Et kapital kasvaks, selleks on tarvis aktiivseid ja motiveeritud et­tevõtjaid.
Siit järeldub, et rahvusvaheline kon­kurents kapitali pärast on ühtlasi rah­vusvaheline võistlus ettevõtjate pärast.
Kuid kes õieti on ettevõtja?
Vikipeedia järgi on ettevõtja “ette­võtlik isik, kes kasvatab kapitali läbi ris­ki ja/või initsiatiivi”. See on hea definit­sioon, realistlikult lai ega seo ettevõt­likkust otseselt omandiga. Teatud mõt­tes jagab see ettevõtluse kahte kate­gooriasse: esiteks kapitali pakkujad, kes riskivad oma rahaga, ja teiseks äriliid­rid/juhid/spetsialistid (kes võivad samu­ti olla kapitali pakkujad), kellel on al­gatused, kuidas olemasolevat kapita­li kasvatada. Viimaseid nähakse maail­mas järjest enam võtmetegelastena ka kogukonna elatustaseme parandami­sel laiemalt.
Rahvusvaheline nõudlus kasulike oskustega inimeste järele järjest suureneb.
Kuidas saaks Eesti selles olukorras ettevõtluse kaudu kapitali kasvatada, et siin tekiks uusi ettevõtteid ja olemas­olevad ettevõtted kasvaksid?
Eesti suureks nõrkuseks rahvusva­heliselt edukate ettevõtete riigina on väiksus. Uus konkurentsivõimeline et­tevõte alustab tavaliselt kasvu koduturul, enne kui kaalub laienemist välis­riikidesse. Mida suurem on koduturg, seda suuremaks võib ettevõte seal kas­vada. Aga näiteks siseturul edukas kii­re kasvuga Saksa ettevõte on tõenäoli­selt palju suurem kui võrreldavalt sama edukas, kiire kasvuga ja samas sekto­ris Eesti turul tegutsev firma.
Kui need kaks astuvad omavahel konkurentsi toodete või teenuste ekspordis, kumb siis tõenäolisemalt peale jääb?
Väiksus on takistuseks kõigile väi­keriikidest pärit ettevõtetele. Aga arvestades, et Eesti on üks väiksemaid Euroopa riike, on meil probleem eriti terav.
Kas seda saab kuidagi ületada või leevendada? Saab!
Ainus võimalus selleks on veen­da Eesti ettevõtjaid mitte piirama oma ambitsioone vaid Eesti turuga. Siinse­tel ettevõtetel tuleb laiendada oma aru­saama koduturust, et saavutada ülekaal suurema koduturuga konkurentide üle. Selleks on tarvis Eestisse meelitada vä­lisriikide ettevõtjaid, kes alustaksid siin oma ärisid või koliksid oma ettevõtted Eestisse. Eesti ettevõtjatel tuleb aga välis­maalt siia meelitada ettevõtlikke juhte ja spetsialiste. Et saada üle Eestis pal­judel aladel kammitsevast teadmiste ja kogemuste puudusest, seda eriti just toodete ja teenuste müügi alal.

Eestil ja siinsetel ettevõtetel tuleks kasu lõigata järgmistest eelistest:

• esi­teks Euroopa Liidu ja eurotsooni liik­melisusega kaasnev valuuta stabiilsus (võrreldes ohuga omada praegusel eba­kindlal ajal väga väikest valuutat, mil­lest keegi teine piisavalt aru ei saa, et seda usaldada) ja suhteliselt lihtne ligi­pääs teistele ELi turgudele. 
• Teiseks suh­teliselt atraktiivne maksukeskkond. 
• Kol­mandaks rikas naaber Soome, kus mak­sud tõusevad ja kelle ettevõtjaid võib aina lihtsama vaevaga veenda ärisid Eestisse üle tooma. 
• Ja neljandaks laialt levinud inglise keele oskus.

Eesti valitsusel tuleks märkimis­väärselt tõsta kasvutempot ja ­ seeläbi kohaliku kapitali akumulatsiooni ette­ võtluses.

• Selleks tuleks esiteks jätka­ ta maksukoormuse nihutamist sissetu­lekult ja tööjõult tööjõumaksud) tarbi­mise suunas, et teha ettevõtjatele liht­samaks oma äride kasvatamine, mida ei saa teha ilma uute töökohtade loo­miseta.
• Teiseks tuleks praeguses eurodeba­tis toetada neid, kes propageerivad lii­kumist ühtsema Euroopa poole (mida väiksem on ELi liikmesriik, seda roh­kem on sellel riigil võita tõeliselt ühen­datud Euroopa majanduseses, mis vä­hendab suuremate koduturgudega riiki­dest pärit ettevõtete suuruse eeliseid).
• Kolmandaks peaks tegema kõik, et veenda Soome väikese ja keskmise suu­rusega ettevõtteid oma tegevust Eestis­se üle tooma. Soome on Eesti jaoks klii­ma ja keele tõttu ainuke realistlik kõr­gelt kvalifitseeritud ettevõtjate allikas.
• Ning neljandaks tuleks valitsusel julgustada oskustööliste valikulist sis­serännet Eestisse vaesematest riikidest, tõenäoliselt endistelt Nõukogude Lii­du aladelt, kindlustades samal ajal iga­külgselt selliste immigrantide kiiret su­landumist Eesti ühiskonda. Sest Ees­ti statistilised prognoosid näitavad töö­ealise elanikkonna kahanemist aastaks 2050 tervelt viiendiku võrra!

Majandusedu musternäiteks, mida teised riigid kadestavad, võib Eesti saa­da vaid juhul, kui mõistab, et ainus viis jõukamaks saada on välismaalt kapita­li, ettevõtlusoskusi ja oskustöölisi ligi meelitades. Kui agressiivselt selle kallal tööd tehakse, sellest sõltub isegi Eestis paikne­vate ettevõtete võime uut kapitali luua. Ettevõtjad ja ärid reageerivad õi­getele signaalidele – usun, et praegu­ne valitsus on võimeline langetama õi­ged otsused.