Noorelt edukaks: idufirmamehest Rain Rannust sirgus "päris" ettevôtja
Eesti edukaim idufirma Fortumo on nii kiiresti arenenud, et ühel päeval ähvardab Rain Rannul (32) selle juures igav hakata.
Loosungi all “Nohikud lennukis” väisas läinud kuul Eestit USA Ränioru tänapäevaste ITettevõtjate
delegatsioon. Teiste hulgas käis meil külas startup-ettevõtluse suur guru – superinvestor Dave
McClure.
Filosofeerides Ekspressile antud usutluses ettevõtluse olemuse üle, andis ta mõista, et see pole rikastumiseks, riigikassa maksutulu (ja riigi heaolu) tõstmiseks, isegi mitte inimeste varustamiseks
töökohtade ja sissetulekuga. Ettevõtlus on McClure’i sõnul hoopis “hulludele, kes ei taha teiste heaks töötada, vaid tegeleda sellega, mis on nende kirg”.
McClure ja noored startupperid esindavad seda, mida ei pruugi esindada “vanad mägrad” – betoonivalajad, õllevillijad, kinnisvaraärikad või investeerimispankurid. Startupperid on hullumeelsed
mässajad, kes ei tõmba selga ülikondi ega lõhnasta end tundidepikkusteks ärikohtumisteks. Dressid, tossud või narmendavad teksad käivad küll. Neil ei ole sekretäre, piiri tööja puhkeaja vahel. Pole kohvi- ja koopiamasinaid ega paberihunte. Neile piisab oma läpakast. Strateegiad ja arengukavad on nende jaoks nonsenss. Vajadusel keeratakse homme kõik pea peale. Neil pole ülemusi ega alluvaid, on vaid ideed, õhin ja energia. Jultunult võtavad nad nööbist kinni kellel tahes. Neil pole tehaseid, nad ei pane nurgakive. Noori naisigi ei saada dekreeti.
Kui nad teevad äri, siis see pole tavaline ost-müük-vahetus peenraha nimel. Nende sihiks on raputada turgu nagu tornaado, nihutades piire, põrmustades seniseid ärimudeleid. Ja see turg pole mitte Läti ja Soome, vaid terve maailm korraga.
See kõik on elustiil, mitte töö. Kui üritada Fortumo juhatuse liiget Rain Rannut läbi selle prisma vaadata, kipub ta klassikalise startupperi kategooriast vaat et juba välja jääma. Nüüd on tal “kaelas” organisatsioon.
Tõsi, kirge tal jagub. Samuti kohtab teda tavapäraselt ikka tossudes ja dressipluusis, seljakott seljas.
Kui Rannu mõni aasta tagasi Rumeeniasse ärikohtumisele sõitis, kadus teel tema pagas. Ta läks lipsustatud onudega kohtuma suvepükstes ja T-särgis. Need viskasid nalja, et Eestis ongi vist kõik Skype’i- ja IT-inimesed sellised.
Piire Rannu tõesti ei armasta. Esimestel ülikooliaastatel (sellest on möödas pisut enam kui kümme aastat) õppis ta Erasmuse raames mõnda aega Maastrichti ülikoolis avalikku haldust. Ta sai kiiresti aru, et avalik sektor pole tema jaoks ja palgatöötajat temast ei saa: avalikus sektoris jääb inimese enda panus väga raskesti mõõdetavaks.
Ülikooli kõrvalt liitus Rannu kolmanda kursuse tudengite kambaga, kes lõid firma Mobi Solutions. Ettevõtlusest polnud kellelgi neist 2000. aastal veel aimugi. Iga mees pani õppelaenust 8000 krooni ja firma stardikapital oli koos. Alguses ei läinud Mobi mobiiliteenuste äri kuidagi käima, noored
ei maksnud kaks aastat endale sentigi palka. Korraks tekkisid kahtlused, äkki peaks ikka palgatööd otsima.
IT-ala pole ta õppinud (kraad on tal hoopis ettevõtlusest), kuid ta suutis leida inimesed, kes asja jagasid. Juba uue millenniumi alguses lõi Mobi laineid uudse mobiilihääletuse teenusega. Sealt läks lumepall veerema, mõne aasta pärast tulid m-hääletus ja m-pilet: mteenustest
ja visioonist neid eksportida kasvas Mobist 2007. aastal välja uus firma – Fortumo.
Eeskuju Steve Jobsilt
Fortumo pakub mobiilimängude, sotsiaalvõrgustike ja muude internetiteenuste pakkujatele m-makse teenust (ostad midagi ja tasu lisandub mobiiliarvele). Tema klientideks on näiteks Rovio,
Digital Chocolate, Badoo, TopEleven, Travian jt. Fortumo teenusel on lai geograafiline katvus ja see võimaldab ühtlasi klientidel teenida tulu tärkavatelt turgudelt, kus pole tavaks krediitkaardi või pangalingi kaudu maksta.
Rannu on Steve Jobsi eeskujul toimetanud kogu aeg julgelt isemoodi, otsides unikaalset lähenemisnurka.
Algusaastatel võlusid mobikad ära Linnar Viigi, kellest sai Mobi väikeaktsionär. Kuna Viik oli toona peaministri nõunik, toimus üks esimesi Mobi strateegiakoosolekuid Stenbocki majas.
Hiljem mõistsid Fortumo-poisid, et pole mõtet pingutada leidmaks kliente näiteks Bulgaariast – parem minna täispangale ja võtta San Franciscos nööbist kõige ihaldusväärsematel kundedel
(näiteks Rovio, Electronic Arts ja Facebook – kümnes riigis ostetakse Facebooki krediiti läbi Fortumo).
Kui mõne aasta eest kavandas Fortumo laienemist Aasia turule, palkas Rannu Tartusse tööle taiwanlaste müügitiimi, olgugi et võõrtööjõu Eestisse toomine oli raske ning Fortumo poisid kutsuti uute kolleegide pärast ka kaposse kohvile.
Telekomi on ajalooliselt peetud “vanade meeste äriks”. Kui Rannu ütleb end tutvustades, et on sel alal tegutsenud juba kümme aastat, on imestatud: kas ta alustas äriga juba teismeliseeas?
Päästke Rain!?
Ent virtuaaläris toimetav Rannu figureerib viimasel ajal aina rohkem just betoonimeeste, laevaremontijate ja kaablitootjate seltsis. Kolm aastat jutti on tal tulnud ikkagi selga tõmmata šikk
ülikond ning minna Estonia kontserdisaali ettevõtlusgalale “vanade mäkradega” klaase kokku lööma. EASi konkursil on Fortumo viimastel aastatel eksportööride kategoorias rinda pistnud
firmadega, kes toodavad torusid ja pumplaid, aknaid, haruldasi muldmetalle, haagiseid, ehitusvahtusid jms (tõsi, viimastel aastatel on konkursil üha rohkem ka IT-ala ettevõtteid).
On siis Eesti idumeestel tõesti põhjust muretseda, et Rannust saab “päris” ettevõtja? Rannu arvab, et nii hull see asi siiski pole.
Tõsi, Fortumo on viie aastaga suureks kasvanud. Firma aastakäive läheneb kümnele miljonile eurole (millest keskmine startupper võib vaid unistada). Fortumo palgal on 35 töötajat.
Viis aastat tagasi toimis makseteenus 7 riigis, nüüd 75s. Kaetud on Põhja-Ameerika ja terve Euroopa (v.a Moldova). Aasias saab Fortumo kaudu maksta 15 riigis, lisama on hakatud ka Lähis-
Ida ja Aafrika riike. Viie aasta eest oli Fortumol kontor vaid Tartus, nüüd lisaks San Franciscos ja Pekingis.
“Õhin on samaks jäänud,” kinnitab Rannu oma tagasihoidlikkuses. “Aga kui viis aastat tagasi oli meie ambitsioon kasvada regionaalselt kõvaks tegijaks, siis praegu on eesmärk saada omal alal maailma parimaks!” “Parim” pole Rannu definitsioonis mitte ilmtingimata suurim, vaid selline, mille kliendid ja töötajad on kõige rahulolevamad. Rannu roll Fortumos ongi suhtlus võtmeklientidega,
uute turgude avamine ning võtmetöötajate värbamine.
Kui läheb igavaks,võtab uue väljakutse
“Mulle meeldib asju käivitada. Võib muidugi juhtuda, et mingil hetkel läheb mul Fortumos igavaks,”
tunnistab 12 aastat m-teenuste alal tegutsenud Rannu. “Aga siis tuleb leida uus väljakutse. Mõttelaadilt olen ma serial entrepreneur – kui üks asi end ammendab, siis on alati thrive millegi
uuega tegeleda, luua uus äri.” Panete tähele, kuidas Rannu ingliskeelseid väljendeid kasutab? Suure osa ajast reisib ta maailmas ringi ja on veetnud koos perega mitu kuud korraga USA läänerannikul.
Nagu ühel riigipeal on oma “esinduslikud raamid” (muide, Toomas Hendrik Ilves on Fortumo suur fänn, käinud firmal Tartus külaski), kipuvad need tekkima ka Rannule: milline on järgmine auhind, mida vastu võtta või õhtusöök, kus osaleda ja kõne pidada? Nagu Buckinghami prints William keset
ahvatlusi täis Las Vegast!
“Ei, seda mitte!” ütleb Rannu. “Olen küll väga halb palgatöötaja, ei ole hea alluv, mulle meeldib liiga palju ise otsustada ning piire lükata. Aga ettevõtjana on Fortumo sees veel nii palju teha. Siin pole mingeid raame!”
Kui on vajadus veidi lõõgastuda, läheb Rannu perega näiteks Californiasse Sierra Nevada mägedesse matkama. Igal aastal üritab ta joosta läbi ka ühe suure maratoni. Ent sama kosutavalt
võib mõjuda kirglik töö Fortumos.
