Nädala album: Mõjukad urban-folk hümnid

Mumford & Sons “Babel”
(Island)

Mumford & Sonsi teine album tõotab plaadilettidel muutuda veel menukamaks kui esimene. Ega vahepeal midagi eriti muutunud ei ole – Mumfordi modernfolk on samade parameetritega nagu debüütplaadil “Sigh No More”. Kuid muusika on kontsentreeritum, teravam ja sisendavam kui varem. Igal juhul peetakse bändi muusikat Suurbritanniale nii heaks kaubamärgiks, et Mumfordid kaunistasid koguni USA presidendi Barack Obama ja Briti peaministri David Cameroni kohtumist.

Põhimõtteliselt peaks tegu olema bluegrass’i ehk löökriistadeta folk- või kantrimuusikaga. Plaadiümbrise peal paistavad küll trummitaldrikud, kuid helide hulgast nad välja ei kosta.

Hoolimata väikesest koosseisust on rütmid jõulised ja Mumfordi koosseis (kontrabass, viiekeeleline bandžo, klahvpill ja kitarr) kõlab vajaduse korral massiivselt kui bariton- ja dropped-D kitarridega varustatud hevibänd.

Mumfordi harmoonialt ja meloodialt nagu ühest vabrikust tulnud laulud on dramaatilised ja paisuvad. Asi pole mitte tehnikas, vaid muusikute jäägitus panustamises. Laulud kasvavad algsest idust kõikehõlmavateks modernseteks linnahümnideks, mille kõlast ei kao salapärane metsahõng.

Bandžo on instrument, mis annab koos vokaaliga Mumfordile selgelt äratuntava kõla. Dramaatilises arranžeeringus omandab bandžo kauge plekine tämber saatusliku ja veidi ähvardava, nagu tagasiteed välistava kõla. 7/10