Islandi ekspeaminister: “Ärge hüpake üle oma varju!”
Esinete neljapäeval konverentsil, mis on pühendatud ebaõnnestumisele. Kas Islandi rahanduskriis tähendas valitsuse ja riigi läbikukkumist?
See on vale arusaam. Tegemist oli kolme erapanga läbikukkumisega, mis moodustasid 85% pangandussüsteemist, kuid riigil endal polnud tol ajal peaaegu mingeid välisvõlgu - see andis meile oluliselt pehmema kukkumise. Islandi riik oli ei läinud pankrotti.
Kuidas sai Islandi pangandussektor mõne aastaga paisuda umbes kümnekordse sisemajanduse kogutoodangu suuruseks?
Esiteks lubasid Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) reeglid pankadel tegutseda teistes EEA riikides.
Teiseks, ja see on isegi tähtsam, olid rahvusvahelised finantsturud tänu Aasia kapitalile ja USA rahanduspoliitikale pärast 9/11 odavast rahast üle ujutatud. Nii said Islandi pangad laenata tohutu suuri summasid väga madala intressiga.
Tuleb arvestada ka pankurite endi tegevusega, kes kasvuks välismaale laieneda otsustasid ja lõikasid kuskilt teed lühemaks. Ilmselt toimus Islandi pankades seaduse piiril balansseeriv või seda piiri ületav tegevus, millest võimud teadlikud polnud.
Kas Island peaks tulevikus kroonist loobuma ja euroliiduga liituma?
Ma ei näe kroonile mõistlikku alternatiivi. Eurot poleks võimalik kasutusele võtta enne kümmet aastat. Peaksime ELiga ühinema ja täitma nende tingimused.
Oleme praegu ELi liikmeks astumise protsessis, kuid paljud, kes olid enne ELi poolt, on nüüd vastu. Mina pole ELiga ühinemist kunagi pooldanud. Arvan, et Islandi jaoks oleks praeguse Euroopa kriisi valguses eurole üleminek suur viga.
Kas tagasi vaadates teeksite peaministrina midagi teisiti?
Kui ma oleksin siis teadnud seda, mida tean praegu, siis muidugi. Kui oleksime teadnud, kui nõrk oli pankade finantsolukord tegelikult, oleksime reageerinud varem. Meile anti väär ettekujutus.
