Kuidas elatakse päris Süvahavval?
Süvahavva külas Põlvamaal, seal kus Võhandu jõgi aastatuhandete jooksul liivakivisse sügava sängi on uuristanud; kus keset küla on senini maaliline veskihoone, milles tegutseb Eesti vanim villavabrik; ja kus kahel pool jõge elab tänapäeval ehk veel 40 inimest, lülituvad televiisorid teisipäeva õhtuti pool üksteist kõik ühele kanalile. Süvahavva inimesed vaatavad “Süvahavvat”.
Istuvad diivanitel, vaatavad, arutavad. Pole Süvahavval sellist tütre ja pojaga peret, nagu on seriaalis. Pole pikkade jalgadega ilusat kultuuritegelast ega ärakeeranud kirkuõpetajat. Seriaali sündmustik on väljamõeldis, võtted toimuvad hoopis Amblas. Aga surma, õnnetust ja hämaraid lugusid on olnud Süvahavvalgi läbi aegade küllalt.
Pimedal talveõhtul sõitis keegi tudeng, tekkel peas, Süvahavva Maanaiste Seltsi aastavahetusepeolt reega kodu poole, nii et lumi tuiskas. Silm ei seletanud pimedas hästi ja hoog oli kõva. Süvahavva teelt tuli ära keerata, aga noorhärra kiskus vasakut ohjaharu liiga vara ja põrutas täie lauluga metsa. Regi jäi kahe männi vahele kinni ja sõitja viga ei saanud, aga hobune tormas edasi ja kukkus kõrgelt liivakaljult jõejääle surnuks.
