Salapärane Lambo-mees ja tema kahtlased ärid ( Lisatud pressinõugkogu otsus)
“Olen tagasihoidlik inimene. Elus on palju enamat kui materiaalsed väärtused,” mõtiskleb 23aastane ettevõtja Henry Kallas, keda on Eestis sõitmas nähtud selliste “tagasihoidlike” autodega nagu Lamborghini Aventador (hind umbes 315 000 eurot) ja Aston Martin Rapide (190 000 €). Talle kuuluvat ka üks Ferrari California (180 000 €), lisaks paar “tühist” 100 000 eurost BMWd – kokku ligi miljoni euro väärtuses überluksuslikke sõiduriistu. Samuti resideerub ta “askeetlikes” tingimustes Tornimäe pilvelõhkuja rohkem kui sajaruutmeetrises katusekorteris (kui mitte just Šveitsis Bissones).
Jutud noorest Lamborghini-omanikust läksid liikvele tänavu suvel. Äripäev paigutas Kallase Eesti uusrikaste esiviisikusse, lugedes tema varanduseks üle viie miljoni euro (üldtabelis 444. positsioon). Aga Kallase rikkuse allikad jäid roosale lehele mõistatuseks. Kallas keeldub sel teemal ka Ekspressiga kohtumast, kuid on nõus vastama küsimustele kirjalikult.
Kuvand: globaalse haardega ärimehest metseen
Kallase vastustest kumab läbi soov esitleda end intelligentse noore ettevõtjana, kelle enam kui 30 firmaga ärigrupp laiub üle Euroopa ja Aasia, ulatudes isegi Ameerikasse. Seal on (tema osalusega firma H.K. Invest kodulehte uskudes) ettevõtteid, mis näiteks arendavad kinnisvara või pakuvad veebimajutust, korraldavad tšarterlende, teostavad lennukite hooldust, väljastavad laene ja krediitkaarte, pakuvad kindlustusteenuseid, teevad inkassot, faktooringut ja mida kõike veel.
Kallas väidab, et uhked autod (mis kannavad firma nime järgi numbritähti HKI) ei kuulugi talle. On nad siis liisingus? “Kogu autoteema on minu puhul üle tähtsustatud, kindlasti võiksin sõita ka odavamate masinatega,” ütleb ootamatust rambivalgusest selgelt häiritud Kallas ja lubab hakata sõitma odavamate autodega.
Enda sõnul on ta tööga väga hõivatud ja reisib üle maailma ringi. Ainuüksi tänavu on kogunenud 500 lennutundi.
Ettevõtlus köitis Kallast juba noorpõlves. Räägitakse, et Väike-Õismäe gümnaasiumi algklassis õppides ilmus ta ühel päeval kooli viiesajakrooniste pakiga ja tahtis kõigilt Tamagochi elektroonilised mänguasjad ära osta. Seepeale viidi poiss direktori juurde aru andma. Hiljem, põhikooli lõpuklassides, äritsenud jõukast perest pärit “popp” (ent ka üsna palju koolist poppi tegev) poiss veebilehtedega.
Alaealisena taotles Kallas kohtu kaudu oma teovõime laiendamist, et osaleda äriühingute juhatuses ja teha muid juriidilisi toiminguid vanemate nõusolekuta. Harju maakohus andiski selle loa veebruaris 2007, mil Kallas oli 17 ja pool aastat vana. Justiitsministeeriumi andmetel ühe esimesena Eestis.
H.K. Investi ingliskeelne koduleht kallas.ee ei esitle Henry Kallast mitte ainult suurkontserni kontaktisikuna, vaid lubab oletada, et tegu on lausa metseeniga. Mustvalgel on kirjas, et sotsiaalne vastutus on osa firma filosoofiast ning sellel põhineb ka senine edu.
“Olen pärit võrdlemisi suurest perekonnast – neli venda ja üks õde –, minu jaoks on alati selge olnud, et kui on võimalusi, tuleb ühiskonnale tagasi anda,” kirjutab Kallas.
Kodulehel olevast üksikasjalikust infost jääb mulje, et H.K. Invest on tuntud MTÜde kaudu toetanud nii vaesuses elavaid, haigeid, vaimupuudega kui ka vanemateta jäänud lapsi, loomakaitseseltsi ja loomade varjupaika, samuti lasterikkaid peresid. Mis siis, et ühegi MTÜ kodulehelt toetajate alt ei leia Kallase ega tema firma nime.
USAs Florida osariigis on Kallas umbes aastavanuse firma Y100! Invest Corporation president. Veebist leiab viiteid selle firma resideerumisest nii ühes tenniseväljakutega West Palm Beachi sviidikompleksis kui ka märksa tagasihoidlikumas juuksurisalongis. Y100! on ärimehe sõnul valdusfirma, Kallasele pakkuvat Ameerikas huvi näiteks lennundus, kus tal praegu investeeringuid siiski pole.
Ometi on see kõik vaid Kallase-nimelise mündi üks, tugevalt ilustatud külg.
Kummalist SMS-äri uurib Soome politsei
Novembris 2011 lahvatas Soomes skandaal, mida Iltalehti sildistas kui härski tekstiviestihuijaus (haisev SMS-pettus). Ka Õhtuleht kirjutas toona 22aastasest eesti noormehest (nime nimetamata), kes “nöörib kergeusklikke soomlasi”.
Soome tarbijate pahameeletormi tekitas aastatel 2008–2011 põhjanaabrite juures tegutsenud firmade rägastik, mis pakkus kummalisi või lausa ebaseaduslikke finantsteenuseid nimede all Europankki, Hetivippi, Mobiilivippi ja eCredit. Skeem oli isevärki: kergeusklikele soomlastele saadeti laenuteemalisi SMSe. Vastussõnumite eest kasseeriti aga kopsakas summa, ilma et kliendid sellest isegi teadlikud olnuks. Mõnel juhul oli see viis eurot, teisel lausa paarsada.
Tüüpiliselt nõuti sisse juba tasutud võlgu või laene, ähvardades anda protsessile “juriidilise käigu”. Seejuures sattusid rünnaku alla ka inimesed, kes polnud laenu kunagi võtnudki!
Tihti juhtus, et heauskne laenuhuviline suunati ühest firmast teise, sealt kolmandasse, ja lõpuks jäigi laen saamata. Firmadega suheldes aga kasvasid kundede mobiiliarved nagu nõiaväel kuni mitmesajaeurosteks.
Foorumites käivitus tuline arutelu, kus nimetati laenufirmasid kelmideks ja šarlatanideks ning kiruti eestlasi ja venelasi (“itämafia!”), kes soomlasi petavad. Kõlasid üleskutsed petturitelt mitte laenata ning neile ka laene mitte tagasi maksta, kuna firmad on registreerimata ja neil puudub tegevusluba.
Soome tarbijakaitse, kellele laekus sadakond avaldust, hoiatas petiste eest oma kodulehel. Väidetavat pettust menetleb Helsingi politsei, kelle infoohvitser Inka Lahtinen keeldus juurdlust uurimise huvides kommenteerimast.
Soomes luubi all olevate väidetavate petufirmade üks võtmeisik on aga ei keegi muu kui “virolaismies” Henry Kallas. Soome äriregistri andmetel on ta mitme sealse kurikuulsa firma – M-Aurora Oy, EC Finland OY, Aeris OY ja GP Perintätoimisto OY – asutaja ning osalenud ka laenufirmade juhatuses või prokuristina. Tõsi, praegu Kallasel nende firmadega enam juriidilist seost pole, osa neist on ka likvideerimisel.
Dividende võeti robinal
Kui palju Henry Kallas Soomes teenis ja kas sellest jagus kallite autode ostmiseks, on raske öelda. Soome äriregistri andmetel küündis ühe temaga seotud firma käive 2009. aastal
170 000 euroni, ärikasum (liikevoitto) oli seejuures koguni üle 150 000 euro.
Samas kuulusid Kallase Soome-suunalisse ärivõrku ka mitu Eesti ettevõtet. Neid iseloomustab agar dividendidesadu.
Näiteks määras üks inkasso ja krediidiinfoga tegelev Kallase firma mullu omanikutulu üle 63 000 euro. Teineteenis aga juba samal aastal 10 miljonit krooni kasumit, millest ligi 8 miljonit kirjutati dividendideks.
Ühe tänaseks kustunud äriühingu juures figureeris Kallas koos soomlasest autosportlase, Eestiski võistelnud Janel Nurmineniga. Nurminen mõisteti juulis 2011 Soomes kaheks ja pooleks aastaks vangi pettuses, kus laste liiklusturvalisuse parandamise sildi all koguti annetajatelt poolteist miljonit eurot ja pandi lõviosa sellest lihtsalt tasku.
Võiks loogiliselt järeldada, et Kallase tegevus Soome suunal on võimalike pettuste ilmsikstuleku järel lõplikult soikunud. Aga ei – veel tänavu juunis otsis noorettevõtjaga seotud EC Group avaliku tööpakkumisega oma “väikesesse ja rahulikku, kuid tookasse” kollektiivi kõrgharidusega tarkvaraarendajaid, lubades neile brutopalka alates 2000 eurost.
Kuulutuses kirjeldati EC Groupi firmana, mis – pange nüüd tähele! – kõigest “esindab” kliente, kelle tegevusalaks on finantsteenused eraisikutele, haldab võlaportfelle ja korraldab inkassot. Ettevõtte põhiturg asub kuulutuse järgi “täna Soomes ja peagi Rootsis”.
“Ei taha selle sitaga tegeleda!”
Henry Kallas distantseerib end Soome jamadest elegantselt. Ta ütleb, et on aidanud “erinevatel inimestel” ettevõtteid asutada ja nõustanud “selles valdkonnas”. Kinnitab, et ta ei ole seotud kõnealuste väidetavate pettustega ega tea neist midagi.
Kallas väidab ka, et on olnud “Soome koostööpartnerite abil investori rollis” ja läks projektidega “heauskselt kaasa”, kuid on sellega oma “kooliraha maksnud” ehk rahast ilma jäänud.
Mida ütleb ta vangis istuva Janel Nurmineni kohta? “Jätaksin selle teema kommenteerimata, see on nii vana projekt ja nii palju muret tekitanud, et ei tahaks täna sellele isegi mõelda.”
Ometi ei saa eirata tõsiasja, et sel ajal, kui Kallase firmad Soomes võimalike pettustega laineid lõid, oli mees ise firmade juhatuses ning tema IT-firma ITB Solutions on registreerinud (või majutanud oma serveris) mitme kurikuulsa Soome kiirlaenupakkuja domeenid.
Veelgi kentsakamaks kisub lugu siis, kui Ekspress küsib Kallase kohta tema endistelt äripartneritelt Marko Süllalt ning jõukalt Kiviõli Keemiakombinaadi omanikult Raivo Tammelt. Mõlemaga ajas Kallas koos äri Soomes ning koos Tammega käivitas veel sel aastal uue lennufirma, mis registreeris mõne aasta vanuse lennumasina Cessna Citation Mustang.
Tamm valgustab, et Kallas tuli tema ja Marko Sülla üsna edukasse kinnisvarafirmasse Euro Kinnisvara omal ajal “õpipoisiks” ja sealt “koostöö” alguse sai. “Meie vahele tulid konfliktid, mida me ei suutnud lahendada, ja meie teed äris läksid lahku. Meil olid lihtsalt erinevad arusaamad asjadest ... eetikast. Valus teema, ei tahaks rohkem kommenteerida,” ütleb Tamm napisõnaliselt.
Marko Süld, kuuldes, et kirjutame Kallasest artiklit, küsib aga kõigepealt: “Kas teil on hea advokaat?”
Siis uurib ta, “kas tahate kirjutada ärimehest või huijarist?”.
Oma endist kolleegi Kallast kostitab Süld telefonitsi väljenditega, mis trükimusta ei kannata.
Kui huvitume veel, miks on näiteks H.K. Investi suuromanik välismaine äriühing nimega M. Suld Investments, sõnab Süld südametäiega: “Ma ei taha selle sitaga tegeleda!”
