Lang hiiglaslikust elektriinvesteeringust: jah, majanduslikult on see mõttetu, aga julgeolekupoliitiliselt vajalik
Peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Rein Lang kaitsesid täna valitsuse pressikonverentsil kaks aastat vana otsust investeerida vähemalt 600 miljonit eurot Eesti Energiale kuni kahe uue põlevkivikatla ehitamiseks.
Tänane Eesti Ekspress ja eilne "Pealtnägija" kritiseerisid teravalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kahe aasta tagust otsust ehitada Eesti Energiale kuni kaks uut põlevkivikatelt.
Langi sõnul on Eestis kommunikatsiooniga probleeme, sest Eesti Ekspressis ja Pealtnägijas avaldatu näol pole mitte midagi uut välja ilmunud, sest otsuse tegemise ajal kaks aastat tagasi juba räägiti sellest kõigest. „Jah, see õnnetu katel, mida sinna ehitatakse, ei ole majanduslikult mõttekas, aga julgeolekupoliitiliselt on teda vaja,“ teatas Lang.
Kahe aasta pärast valmib Eestil Soomega teine elektriühendus nimega Estlink 2, mis kolmekordistab senised elektriühendused Balti riikide ja Põhjamaade vahel. Elektrivõrke haldava firma Elering hinnangul on avatud elektriturul juba valmis Estlink 1 ja Estlink 2 võimsus piisav, et elektriturg saaks efektiivselt toimida ja ning elekter Põhja- ja Baltimaade vahel piiranguteta liikuda.
Järgmisel aastal avaneb ka lõplikult Eestis elektriturg ja elektrit võib osta välismaalt sisse ja müüa väljapoole Eestit. Mida üldse tähendab elektrijulgeolek olukorras, kus alates 2014. aastast on võimalik elektriga üle riigipiiride vabalt kaubelda ja seda väga suures koguses välismaalt sisse osta?
Ansip selgitas, et pelk fakt, et ühendused Põhjamaadega on olemas, ei tähenda, et nendelt teistelt turgudelt on igal ajahetkel mõistliku hinnaga võimalik elektrit osta. Ühendused teiste turgudega ei garanteeri, et sealt saab alati osta. „Kui näiteks kaabel läheb rikki, nagu tihti on läinud. Mis siis juhtub?“ küsis Ansip.
Tema sõnul ei saa kogu elektrit välismaalt sisse osta, vaja on on teatud tootmisvõimsusi ka Eestis, arvestades meie isoleeritust muust Euroopast.
Eesti olukorda parandaks tema sõnul ka Rootsi-Leedu elektrikaabli valmimine, aga siis oleks omakorda vaja Eesti ja Läti vahele kahele praegusele ühendusele lisaks ka kolmandat ühendust. „Ühendused ja oma tootmsivõimsus pole vastandlikud,“ lausus Ansip.
