Janek Veeber: “Olen isa hale vari, nagu väike diletant!”
Janek Veeber, kes on Äripäeva Rikaste Topis 48.9 miljoni euroga 46. kohal, tõttab Ekspress Grupile appi Õhtulehe, Ajakirjade Kirjastuse ja Express Posti omandamisel (loe Ekspress Grupi börsiteadet intervjuu lõpus).
Janek Veeberiga tehtud intervjuu ilmus esmakordselt 31. oktoobril 2012
Tartu uus ärihai Janek Veeber (40) rabab mitmel rindel, et olla lahkunud isale Tiit Veeberile väärikas mantlipärija.
“Olen isalt geenidega palju saanud. Aga et oleksin tema sarnane – ei, ma olen tema hale vari! Olen nagu kuradi väike pioneer ja torman suure lipuga ringi.”
Nii tunnistades ohkab Janek Veeber (40) sügavasti. Tänavu aprillis suri raske haiguse järel tema isa – Tartu soojakunn Tiit Veeber, jättes kogu ärimasinavärgi poja juhtida.
Häda selles ongi, et Tiit juhtis kõike isepäiselt, väga hästi ja oli veel helde ka.
Janek Veeber on väga isa moodi: käepigistus nagu kruustangid, lahtine (kohati filosoofiliseks kalduv) maamehejutt ja sekka laia naeru. Künnab veendunult oma vagu nagu isagi. “Vana (nii ta isa Tiitu nimetab – T. T.) ütles alatasa: “Mina tegin asjad ära. Teie, krantsid, ei teinud, mina tegin!”” seletab Janek.
Erinevus on vaid selles, et kui Tiit polnud väga suur mees, siis Janeki 135 kilo annavad sumomaadleja mõõdu välja.
Elu esimese intervjuu annab Janek Veeber reede hilisõhtul. See on tal nädala jooksul ainus vaba hetk. Nädalavahetus on kinni ja uuel nädalal tahaks Veeber juunior “esimest korda kolme aasta jooksul” juhtme seinast tõmmata. Kurdab, et on viimasel ajal “vindiga üle pannud” ja peab režiimi muutma, muidu “jookseb varem kotti kui vanamees”. Lend Dubaisse on juba peaaegu soolas. See olevat ainus koht, kus praegu päike paistab. Egiptuses on ka, kuid seal käib möll.
“Nädalavahetusel tõmmatakse ikka hinge?” tuletan meelde.
“Tead, vana pärandas mulle sellise koorma, mille suurust on raske hoomatagi. Hoida järge nii, nagu tema tahtis – mul kulub selleks veel hulk tööd täis nädalavahetusi,” vastab Janek.
Janekis räägib nüüd kuulsa isa järeltulija, kellelt oodatakse järjepidevust. Aga ta pole selleks päris valmis.
“Isa hoidis alati ise kätt pulsil. Haldas kõiki oma varasid ise. Kui mõistis äri, siis tegi seda, kui ei mõistnud, siis ei teinud.
Kord kutsuti ta privaatpangandusse. Olete nii ja nii palju dividende maksnud, seletas keegi noor kutt talle, kuidas selle asjaga siis on? Vana vastas, et jah, tavaliselt võtan välja cash’is. “Ja kas teate, kus mu raha on? Ei tea? Vot see ongi privaatpangandus!”
Ei ole nii, et kui on palju raha, võtad Gildi vennad appi ja bänd on kahe ja poole tunniga laiali, kõigil puhkus majas!” lõkerdab Janek naeru.
Isa oli kahe ülikooli eest
Kui isa tervis järsult halvenes, kolis Janek kaheks ja pooleks aastaks tema juurde Tammelinna majja elama. Ta oli isa kõrval päevast päeva kuni tolle surmani.
Janeki 97aastane vanaema küttis laupäeviti sauna, kus Tiit poegade ja sõpradega maailma asju arutas. Janek ütleb, et see oli nagu “Keskpäevatund” õhtuses versioonis.
“Ärkasime alati ühel ajal – ta oli selline veerand kuue mees. Ma sain temast kahe aastaga rohkem aru kui terve eelneva elu jooksul. See andis mulle kohustuse ja jõu tema äri elus hoida. Sest kui keegi võtab jõuga käest ära, siis võtab. Müüma me ei hakka, vaid paneme Tartu soojaärisse jätkuvalt võimalikult suure energia.”
Ei isa ega poeg käinud eriti palju koolis. Mõlemad visati kooli(de)st välja.
“Vanamehe keeli klassikaliselt öeldes on mul seljataga vaid kolm klassi külakooli ja sedagi suvel. Aga tema kõrval viimastel eluaastatel lõpetasin justkui kaks kõrgemat kooli korraga!”
Janek usub, et “seal, kus on huiarid ja banaanipealikud, saad niikuinii paugu ära”. Muudel juhtudel pole äris teaduskraadi vaja, ole lihtsalt ise mees ja pea sõna.
“Ja sinu kõige suurem laks?”
“See on ikka usalduse pealt tulnud. Hinnaga rohkem kui kaks sinist moskvitši!”
Nüüd hoolitseb Janek nii isa asutatud firma Giga kui ka hobiprojektide eest. Ligi saja töötajaga Giga hoiab 40protsendilist aktsiapakki Tartut kütvas Fortum Tartus ning osutab viimasele ka lõviosa teenustest, näiteks ehitab trasse.
“Kui majandusnäitajad muutuvad heaks, ei saa laskuda mugavustsooni ja mõelda, et nüüd on kõik “ameerika”, las jookseb,” sõnab Janek mõningase ebakindlusega. “Asjadega, mida ei hooma, pole mõtet tegeleda. Aga mida tean, neid lihtsalt pean kontrollima. Kui ei kontrolli, on lihtsam nad realiseerida, andes kogu raha näiteks Tilsi lastekodule.
Mina pole oma elus veel sellist asja näinud, et annaks cash’i kellegi ilusa jutuga venna kätte,ütleks, et sa oled väga hea friend ja küll see kaheksa prossa tootlust aastas ikka tuleb – unustame sellised jamad ära!”
Janek rassis varem ka ise hommikul veerand seitsmest õhtul “viimaste vendade lahkumiseni” soojatrassidel, viimasel ajal on see lõik usaldatud töödejuhatajale.
“Ise ma labidaga kraavis ei võimle nagu väike aatomik. Isa oli selle poolest kuulus.”
Janek nõustub, et tegelikult käib tal isa ärides siiani alles omamoodi inventuur.
Tartut kütab esimese grupi invaliid
Tuttavad kutsuvad Janekit Viikingiks, sest ta oli “elupõline karvane”, pikkade juuste ja suure koguga. Miskipärast kasutab ta e-posti aadressi grusiin@... (ning on sellele registreerinud nime vedurijuht) ja see ajab teda ennastki väga elevile.
Grusiinidega on Janekil elus palju pistmist olnud, spordi kaudu.
Praegu on ta Eesti poksiliidu juhatuses, aga 1980ndatel pälvis Eesti meistritiitli juudos. Jagas Indrek Pertelsoniga (kelle hilisemaid tegusid kõiki eetiliseks ei pea) tuba ning käis ka N Liidu koondise laagrites.
“Vana pani mind kuueselt ümber lasteaia jooksma ja kui ma hommikul ei ärganud, valas kannuga külma vett pähe. Juudo on teinud minust inimese. Ilma selleta oleksin täna kusagil suvalises külakõrtsis niisama pullivend,” räägib Janek.
“Aga miks sportlase karjääri jätsid?”
“Tollal ei vaadanud keegi, mis on su pulss või kas oled peast soe. Öeldi, et tee trenni! Mul oli kaheksa korda kopsupõletik, sealt südamelihase põletik, edasi südamereuma. 16–17aastaselt sai minust esimese grupi invaliid.”
Seejärel värbas Andrus Öövel macho’liku Veeberi turvasalka, mis hoidis 1987. aastal korda Tartu levimuusikapäevadel. Järgmisel aastal turvas Janek Rock Summeril legendaarset Sex Pistolsi rokkarit John Lydonit.
Seda sai Veeberi sõnul tehtud entusiasmist, mitte nii, et “poisid, võtke cash’i”.
Ainult eriline oinas ei saanud raha
Janekil on kaks poolvenda, vanem on hooldekodus ja noorem õpib ülikoolis, lisaks Kanadas elav õde. Papsil polnud küsimustki, kelle hoolde ärid jätta.
“Tema asi oli tagada, et süsteem ellu jääks ja seda kohe laiali ei tassitaks. Vana oli Tartu vingeim katlakütja ja kõigis seitsmes kohas, kus ta küttis, käisin mina kaasas väikesest peale. Tegelikult alustasin samamoodi kraavist nagu temagi.”
Surmahaigus tegi isa ja poja väga lähedasteks. Aga varem oli ka aegu, kus Tiit ja Janek omavahel üldse ei suhelnud. “Vana oli kõiges vaieldamatu autoriteet. Oli tema tõde ja rohkem tõdesid polnud,” selgitab Janek.
Teda häiris vahel isa ülemäärane heldus ja kokkuhoidlikkus.
“Kraavitegemisega ei paugutanud ju alguses miljoneid, vaid teenis supiraha. Aga tema tegi teistele teeneid, ise jõhkrasse miinusesse jäädes. Mingil hetkel tegime heategevust enda äraelamise arvelt. Vana ütles, et tal pohhui, teeb asjad ära,ükskõik mis selleks vaja läheb.”
Isa oli suur metseen, eriti viimastel eluaastatel. Korraldas kontserte, käivitas bändi Kollane Allveelaev G, tõi ooperilauljaid maale ning lasi Tartu Peetri kirikule uue katuse panna.
Kord küsis üks kool temalt 3000 eurot aastalõpuballi korraldamiseks ja sai eitava vastuse.
“See, kes isa käest plekki ei saanud, pidi ikka eriline oinas olema,” rõhutab Janek.
“Aga kui keegi küsiks sinult 3000 eurot balliks?”
“Neid tehku ikka oma raha eest.”
“Aga tuleb trio, tahab plaadi välja anda?”
“Siis ütlen: kutid, harjutage rohkem. Ei saa aidata.”
Äri alustas trennis kalamarjaga
Äriga alustas Janek juudotrennis. Tõi 14–15aastasena Dagestanist kilode viisi kalamarja ning müüs selle edasi rahvusvahelistel turniiridel Ungaris, Prantsusmaal, Soomes jm.
Janek oli 16, kui isa asutas sõpradega kooperatiivi Giga. Tartu katlamaju ja soojasõlmi tundis Tiit Veeber nagu oma viit sõrme ning haaras ohjad trassiehituses, hiljem erastas koos soomlastega linna soojavõrgud. Ta küttis 1990ndate alguses külmaks jäänud Tartu kohaliku turbaga taas soojaks ning jäi kohalikke kütuseid propageerima elu lõpuni.
“Ma kunagi mõtlesin, et seriaal “Santa Barbara” on tehtud lollidele, et selles puudub sisu,” mõtleb Janek sellele varakapitalistlikule ajajärgule tagasi, “aga täna vaatan – see ongi puhas elu. Täpselt nii kõik toimib.”
1995. aastal käis Tartus soojasõda. Tiit Veeber istus kaks nädalat vahi all ning mõisteti süüdi maksukuriteos, kelmuses ja võltsimises. Euroopa Inimõiguste Kohus rehabiliteeris ta alles aastaid hiljem.
Kui eriüksus 1995. aasta sügisel isa kontorisse marssis ja asi suure kella külge läks, läbis Janek tõelise tuleproovi. “Meil olid kodus läbiotsimised, ise käisime ülekuulamistel, samal ajal puuriti mingeid offshore’e, tehti imelikke ettepanekuid mõnest ärist loobuda ning lisaks käisid pätid Tallinnast veel katust pakkumas. Kõigil oli hirm, millise jõumeetodiga isa laiaks löödi,” meenutab ta.
Vaenajad said isalt enne surma andeks
Kogu saaga jättis isa tervisele sügava jälje. “Kui isa arestist vabanes, jalutasime Toomemäel. Ta ütles, et võib-olla on kõik mõttetu ja tuleks maha müüa. Mina ärgitasin mitte alla andma,” ütleb Janek.
Vahetult enne surma andnud isa Janeki sõnul kõikidele oma vaenajatele andeks. Tiit Veeber mainis osa neist oma raamatus “Tiidu Suits”: alates endisest politseiprefektist Aleks Uibost ja uurijast Aivar Otsaltist ning lõpetades endise abilinnapea Robert Närska ja Postimehe ajakirjanikega.
“Vana puhul, kes ta oli bõk ruudus, on see hämmastav,” leiab Janek.
“Kas oled ka ise neile andestanud?”
“Vanamees õpetas, et aeg annab arutust. Need vennad, kes on sulle võlgu või sinuga sitasti käitunud, satuvad varem või hiljem sulle ette neile kõige ebamugavamas olukorras. Selline on reegel.”
Hiljuti võttis Janek Veeber raskustes Rein Kilgilt üle Tartu Sadamaturu ja Sadamateatri. Sellega sai ta enda kontrolli alla suure osa Emajõe magusast kaldaosast, kus tahab asja väga rahulikult võtta ja mitte püstitada 16korruselisi maju.
“Viimased jutuajamised isaga ja kohustused, mis mu õlule pandi, on hästi meeles. Kuni jõud kannab, hoolitsen, et tema palutud asjad sünniksid. Vanemuisele jääb loomulikult sadamateater. Ma ei hakka panustama süldivendadele, kes kolmekesi suure peo teevad ja sinnapaika asi jääbki. Ilmselge on, et kui kusagilt tuleb, peab ka tagasi andma. Sest ei võida ju see, kellel on surres kõige rohkem.”
Raha polnud ka supilinlasele Tiidule eesmärk omaette. Ta pidas Donald Trumpi hälvikuks ja oli veendunud, et laste rahaga üle külvamine rikub nad ära.
Väike diletant
“Kui sulle on selline rada ette tehtud, siis jooksed nagu väike diletant nuka tagant nuka taha ja vaatad, et keegi sind ära ei peedista ega sõtku,” tuletab Janek taas isa pärandit meelde. “Ühiskondlik ootus ütleb: ohhoo, mis nüüd saama hakkab, kohe kindlasti müüakse kõik maha ja magatakse, mokk töllakil, kusagil Šveitsis. Aga mina ei ole selline mees!”
“Mida sa isalt õppisid?”
“Et üks mees ei tee tegelikult mitte sittagi. Ta võib kolmele vennale korralikult pasunasse anda, võib-olla ka kuuele. See on kõva vägitegu. Aga juhtida midagi, kus on terve meeskond: see eeldab oma mina hommikul pellerisse või garaaži jätmist ja kokku leppimist.”
Tiit Veeber oli Tartus edukas, kuid ei kuulunud Seli-Ansipi punti. Janek seletab seda nii, et isa ajas jõukohast rida ega trüginud tundmatule maale, seepärast ei läinudki tal eliidiga suusad sõlme.
“Kui osa osapooli pole Eesti kapitaliga seotud (nagu Fortum Tartu, kus 60 protsenti kuulub soomlastele – T. T.), on võimalik äri teha poliitikuid määrimata. Vastasel juhul peab ikka selg väga karvane ja tugev olema. On halenaljakas vaadata, kuidas poliitikud suvaliselt teerulli käima löövad ja kõigist üle sõidavad – maavarade kaevandamise tasud keevitati sellised, et ...”
Janek viitab keskkonnaministeeriumi välja hõigatud riigieelarve täitmise plaanile, millega tasud tõusevad varem kokku lepitust märksa kiiremini. See aga ajas uppi Giga liiva-, kruusa- ja turbakarjääride tuleva aasta eelarved.
“Kuidas endal poliitikaga suhe, kas maailmavaadet toetaksid?”
“Kurat, siis peaks ise hakkama sellesse uskuma!”
“Aga mis pilguga vaatad Reformierakonna ämmade rahakappe?”
“Suuri laevu saadab alati kajakate kisa. Mina võin üksi pimedas klähvida ja mõnest asjast mitte rõõmu tunda...”
Tulevikueesmärgiks on Veeber võtnud taastuvatel kodumaistel allikatel baseeruva kütteäri arendamise, mis toimiks ka riiklike toetusteta. Ses suhtes võtab ta Kristjan Rahu ees mütsi maha, kes lubab pealinnas toasooja hinda langetada.
“Aga mis ootab ees Tartu soojatarbijaid?”
“Pikk stabiilsus. Kindlasti ei kavatse me teha hinnahüppeid. Investeeringud on tehtud ja tuleval aastal lõpetame uue katlamaja ehituse. Meil on ju tubli sõbralik konkurentsiamet, kes vaatab, et meil näpud liiga rasvaseks ei läheks.”
“Mis sind Eesti ühiskonnas häirib?”
■Fortum Tartu (40% Giga) – haldab Tartu soojamajandust kolme tütarfirma kaudu: Tartu Jõujaam (turbatootmine), Tartu Keskkatlamaja (soojusenergia tootmine) ja Anne Soojus (soojus- ja elektrienergia tootmine). Grupi 2011. aasta konsolideeritud käive 25,2 miljonit eurot. Puhaskasum 8,4 miljonit eurot.
■Giga Investeeringud (100% Giga) – kinnisvara. Mullune käive 0,17 miljonit eurot. Omab kinnistuid Tartu linnas ja Otepääl (sh Marguse puhkekeskust).
■Telver (100% Tiit Veeber*) – liiva ja kruusa kaevandamine Tartumaal. 2011. aasta käive 0,3 miljonit eurot.
■Levalaks Leevike ja Anneteam (mõlemad 100% Janek Veeber) – inkassoteenused ja laenude sissenõudmine, mis on olnud “vaevaline”.
■Tartu Keraamika (100% Janek Veeber) – keraamiliste plaatide ja kivide tootmine. 2011. aasta käive 0,03 miljonit eurot.
■GTC Experimental (50% Janek Veeber) – vahendanud kalatooteid Inglismaalt muu hulgas Lätti ja Moldaaviasse. 2011. aasta käive 0,04 miljonit eurot.
* Tiit Veeberi osalused pole äriregistris veel formaalselt pojale üle läinud
Allikas: äriregister
AS Ekspress Grupp esitas koos osaühinguga Suits Meedia täna, 15. oktoobril 2013, Konkurentsiametile koondumise teate ühise valitseva mõju omandamise kohta aktsiaseltside SL Õhtuleht, Ajakirjade Kirjastus ja Express Post üle. Koondumise läbiviimise peamiseks eeltingimuseks on Konkurentsiametilt vastava loa saamine. Koondumise käigus ostab OÜ Suits Meedia AS-ilt Ekspress Grupp aktsiaseltside SL Õhtuleht, Ajakirjade Kirjastus ja Express Post aktsiad pärast seda, kui AS Ekspress Grupp on need omandanud AS-ilt Eesti Meedia vastavalt pooltevahelistele aktsionäride lepingutele. OÜ Suits Meedia ja AS-i Ekspress Grupp vahel sõlmiti 15. oktoobril 2013 sellekohane kavatsuste protokoll. Koondumise käigus ei võõranda AS Ekspress Grupp talle hetkel kuuluvaid aktsiaid. OÜ Suits Meedia ainuosanikuks on AS Giga, mille ainuaktsionäriks läbi valdusäriühingu on Janek Veeber.
