Daki toetasid vaidluses kultuurikeskuse juhataja Aleksandr Iljiniga väga tuntud tegelased. Näiteks endine presidendikandidaat Jevgeni Tomberg, endine kesklinna vanem Elmar Sepp, Eesti Lennukompanii pankroti äärele viinud Aleksandr Beloussov ja kurikaelana tuntuks saanud Boriss Malinovski.

Kuluaarides kõneldakse, et poliitikute huvi kultuurikeskuses toimuva vastu on seotud ei millegi muu kui 20. oktoobri valimistega. Nimelt olla Dak, kes on veetnud ligi kolmandiku elust vanglamüüride vahel, lubanud teatud poliitikutele tuua plate peal istuvate kodanike hääled. Tingimusel, et need tema ettevõtmisi kultuurikeskuses igati toetavad.

Varem Vene Draamateatrit juhtinud Aleksandr Iljin kinnitati Vene Kultuurikeskuse juhatajaks möödunud aasta mais. Uue juhi käima lükatud reform maja kommertslikest allrentnikest vabastamiseks takerdus esialgu kolme rentniku vastuseisu taha. Sergei Petinov nõudis arvutisaali remondiks kulutatud 170 000 krooni hüvitamist. Gennadi Ever tahtis restorani Ostap eest koguni miljonit. Linn keeldus mõlema nõudmise rahuldamisest.

Kolmas ettevõte, kes keeldus majast välja kolimast, oli OÜ Tadak. Keskuses arvutisaali pidanud ning soodsa hinnaga internetiteenust ja arvutimänge pakkunud Tadaki juhatuse liikmed on Tatjana Dak ja Ljudmila Tsvok. Firma tegelikuks juhiks aga Aleksandr Dak. Seesama mees, kellest päevalehed septembri lõpus kirjutasid kui "endisest vägistajast, kes juhib noortekeskust". Ajavahemikus 1979-1998 istus Morotšnik ühtekokku 15 aastat peamiselt alaealiste neidude vägistamiste eest kinni. Muide, mehe praegune abikaasa Tatjana on temast ligi 30 aastat noorem.

Alates 2001. aasta detsembrist, kui lõppes Tadaki rendileping kultuurikeskuses, hakkas Morotšnik Iljinile vihjama, et mõlemile oleks kasulik, kui OÜ Tadak saaks oma tegevust kultuurikeskuses jätkata. "Alguses olid surveavaldused leebed, hiljem aga muutusid ähvardavaks ´a la milleks meil tülitseda, see head ei tähenda, kuna mõningaid leitakse hiljem Männiku karjäärist" kaebas Aleksandr Iljin tänavu augustis Kapo peadirektor Jüri Pihlile.

Morotšnik võis kultuurikeskuses täiesti karistamatult laiutada, sest tema taga seisid tuntud tegelased. Isegi Boriss Malinovski püüdis korduvalt kultuurikeskuse direktori kabinetti vestlusele pääseda. Morotšnik ei väsinud kordamast, et Malinovski on tema äripartner, rõhutas oma sooje suhteid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ladvikusse kuuluva Sergei Jürgensi, Jevgeni Tombergiga jne.

Juunikuus toimunud kultuurikeskuse nõukogu koosolekul veensid nii VKK juhatuse liige Sergei Ivanov kui ka Elmar Sepp Iljini, et Tadaki tegevuse jätkamine majas oleks väga vajalik. Siiski otsustas koosolek määrata Tadaki majast lahkumise lõpliku tähtaja – selleks sai 1. september 2002.

Aleksandr Iljin oli pädev seda tähtaega pikendama ning seepärast surve avaldamine jätkus. Jürgens, Tomberg ning Aleksandr Beloussov selgitasid Iljinile, et Morotšniku kultuurikeskuses tegutsemist tuleks tingimata pikendada kuni 1. novembrini. Jürgens soovitas Iljinil Morotšnikuga mitte tülitseda ning Beloussov hoiatas, et kui tähtaega ei pikendata, siis hiljem ei saavat ta Iljini enam kuidagi aidata.

Augusti keskel elavnes jällegi Elmar Sepp ja nõudis, et Iljin esitaks linnapeale VKK nimel taotluse veel ühe asedirektori ametikoha loomiseks. "Pole raske arvata, et see on seotud kodanik Morotšnikuga ja teiste asjast huvitatutega saada majja neile igati sobiv ja nende tegevust soosiv inimene," teatas Iljin Kapo peadirektorile.

Iljin ise keeldub Kaposse pöördumisest lähemalt rääkimast. Tema nägu väljendab seejuures sulaselget hirmu. Ka Kapo pressiesindaja Henno Kuurmann ei soovi kultuurikeskuses toimunu tagamaid rohkem kommenteerida, kui et "kuriteo tunnuseid ei ilmnenud ning menetlust ei alustatud".

Septembri alguses pidi Dak majast siiski välja kolima ja korraldab praegu Koplis Ketraja tänaval noorte keeleõpet. Tema kommentaar selle kohta, et Iljin Kapost abi otsis, kõlab nii: "Lahendada probleeme KGB abiga ei ole intelligentne."

Valimisteni on jäänud kaks ja pool nädalat. Eesti vanglates istub ligi viis tuhat kinnipeetavat. Neist hääleõigust omavad üksnes eeluurimisvangid, keda on kokku rohkem kui poolteist tuhat.