Maitsekütt: Kunsti ja kooki Rakvere moodi
Sissekäik kohvikusse tekitab paiga suhtes usalduse, kohvikuseintel eksponeeritud kohaliku kunstniku tööd loovad nime väärilise miljöö. Kuuldavasti on kohviku kümne tegutsemisaasta jooksul eksponeeritud kunstnike tööd siiani vähemalt kord kuus vahetunud. Vau, tahaks hüüatada, aga paraku ei saa, sest kohe lauda istudes riivavad silma vaasis olevad kunstlilled ning vastasseina teleriekraanilt järjekindlalt esitatav reklaam hajutab kunstniku tekitatud salapärase aura. Seljaga teleri poole istudes on tunduvalt mõnusam ja kiire teenindus tasandab pisut tekkinud kontrasti.
Reedene pärastlõuna on kohvikus vaikne. Üks nooremapoolsem seltskond ning mõned paarid saavad kiire ja armsalt püüdliku teeninduse osaliseks. Naeratuse saatel ulatatud menüüst vaatab vastu mitmekesine ja tervislikkust tõotav roogade rohkus. Eriti tundub peakokk armastavat kikerherneid ja läätsi, mida leiab nii salatite kui pearoogade komponendina. Jätan intrigeeriva menüüosa isurikkujate ja ajaviiteampsudega seekord proovimata ning tellin grillitud baklažaani tomati ja Brie juustuga (6.10 €). Valikus pettuma ei pea – värskele salatipadjale sätitud soojad baklažaaniviilud on sobivalt sulanud juustuga kaetud ja salatikastmega üle piserdatud ning ohtralt kreeka pähklitega üle puistatud.
Suvisest kohvikukülastusest meenuvad siinses õdusas sisehoovis joodud bellini’d, aga kõledal sügisel eelistaks kindlasti midagi tõsisemat. Veinivalikuga on aga lugu kehva ja midagi usaldusväärset silm veinikaardilt ei taba, kui just magusa veini austaja pole.Üks hea chardonnay ja pinot noir võiks valikus ikka olla. Teenindaja lahendas olukorra loovalt, pakkudes proovida hiljutisest degustatsioonist alles jäänud veine, ja sel moel õnnestuski lahke käega valatud riesling (3 €) salatile enam-vähem sobivaks kaaslaseks leida. Lauda toodud jääkuubikud parandasid ka soovitatust kõrgema temperatuuriga pakutud veini kuhtunud maitseomadusi.
Pearoaks tellitud meeglasuuriga pardifilee portveinikastmes koos siidris keedetud läätsedega (13.50 €) oli küpsusastmelt paras, kuid tundus mitte just kõige värskema maitsega, mida ka jõuline veinikaste parandada ei suutnud. Juurde sätitud puisevõitu spargel mõjus hooajavälise võõrkehana ega lisanud roale eeldatud väärtust.