Raul Parusk: EAS peab hakkama rahastama edukaid

EAS-i uus ajutine juht Raul Parusk lubab lõpetada sihitu raha külvamise, eelistades IT- ja masinatööstust.

Reedel Venemaal oma tavapäraste äridega tegelenud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uus ja kõigest kolmeks kuuks palgatud ajutine juht Raul Parusk nimetas asutuse suurimaks puuduseks arusaadavate eesmärkide puudumist.

Mis jäi teie eelkäija tegevuses puudu, mida teie saate omalt poolt anda?

Suur probleem on seotud EAS-i mainega: avalikkuse silmis pole ta praegu organisatsioon, mis aitaks Eestil saada edukamaks, rikkamaks ja paremaks. Esmalt tuleb lahendada tänased probleemid, mis ilmnesid makstud toetuste nõrga põhjendamisega. Seni on EAS-i tegevuse eesmärk tundunud laialivalguv.

Mulle endale on jäänud mulje, et EAS on mehhanism, mille kaudu ettevõtja saab maksudega riigile antud raha tagasi küsida.

See kuvand ei vasta tegelikkusele. EAS peaks aitama ettevõtetel saada paremaks, tugevamaks ja efektiivsemaks. Ettevõtetele maksuraha tagasi jagamine ei tohiks olla eesmärk.

Teiega seostub kaks ebatavalist asjaolu: esiteks asusite te ametisse ajutise juhatuse liikmena ja teiseks soostus nõukogu, et jätkate oma seniste projektidega tegelemist. Kas teilt ei oodata, et hakkate oma kätega asju lahendama, vaid peate korvama mingit mõistuse või aususe defitsiiti?

EAS vajab muutust ja uuel inimesel on neid lihtsam läbi viia. Kõige suurem väljakutse seisneb selles, kuidas oma tegevuse tulemuslikkust mõõta. Äriettevõtte tulemuslikkust saab mõõta kasumiga. Kui sa investeerid raha ettevõtetesse ja raha ei pea intressiga tagasi tulema, siis on tulemust palju raskem mõõta. Meie eesmärk on muuta Eesti ettevõtteid efektiivsemaks, suurendada tööviljakust, teenida rohkem raha, et inimestele rohkem palka maksta, et rajada siin riigis paremat elu. Peame hakkama mõõtma, kui palju on EAS-i tegevuse tulemusel ettevõtete tootlikkus tõusnud ja kui palju on loodud uusi töökohti ja millist palka nendele inimestele makstakse.

Kas ma saan õigesti aru, et mõõdupuuks saavad hästi makstud uued töökohad?

Olulisim mõõdik on tööviljakus: mitu eurot suudab teenida iga töötaja. Võrreldes Skandinaaviaga on see näitaja Eestis 3–4 korda madalam. Kui ettevõtted teenivad rohkem raha, siis nad suudavad ka rohkem palka maksta.

Kas see tähendab, et asute uuendama raha taotlemise kriteeriume ja tihendama valikusõela?

Sõela tihendamise kohta ma ei julge öelda. Kriteeriume tuleb uuendada nii, et välja valida fookus, millele keskenduda. Peame toetama neid sektoreid, milles Eestil on konkurentsieelis.

Kõige lihtsam on siin nimetada IT-valdkonda, näiteks äritarkvara lahenduste väljatöötamist. Masinaehituses on suurepärane näide Balti laevaremonditehas, kes suudab leida häid inimesi ja olla maailmas konkurentsivõimeline.

Kas see tähendab sellise eduka pankuri toimimismudeli sissetoomist, et aidatakse vaid edukaid?

Iga organisatsiooni jaoks on vaja kriteeriume, et tööd hinnata. EAS-il praegu neid kriteeriume pole. See, et välja tuleb jagada suur hulk raha, pole õige mõõdupuu. Mina saan oma ametiaja jooksul alustada analüüsi ja rajada vundamendi uuele juhile, sest kolme kuuga pole võimalik kõike paika panna.

Mis nendel neljal ettevõttel, kes peavad kokku ligi 780 000 euro ulatuses abi tagasi maksma, kapitaalselt valesti läks?

Põhjused pole selged, analüüsi tehakse, aga see pole veel valmis. Ma ei tahaks praegu neid detaile kommenteerima hakata, sest pole veel näinud majasisest auditit, miks need asjad nii juhtusid. Jagame ettevõtted kolme gruppi: kes ei pea toetusi tagasi maksma, kelle puhul küsida Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja kelle puhul tuleb toetused tagasi küsida.

Kes need ettevõtted on, kes peavad raha tagasi maksma?

Ma ei ütle seda praegu.

Kui palju lisandub ettevõtteid, kes peavad tagasi maksma?

Meil on oma prognoos, kuid nende numbrite väljakäimine oleks ennatlik. Peame esmalt iga ettevõttega eraldi rääkima. Aasta lõpuks saame lõplikult selgeks.

Milline on EAS-is toetuste maksmisel ilmnenud probleemide tekkimise üldistav põhjus?

Ei kontrollitud Euroopa Liidu poolt seatud kriteeriumide täitmist.

Kas teie ajutine seisund laieneb ka teistele juhatuse liikmetele?

Teised juhatuse liikmed on ametis kevadest alates ja neil on kindlad ametilepingud, mille suhtes pole mingisuguseid märkusi tehtud.

Kas EAS võib muutuda teile nii huvitavaks, et saate alaliseks juhatuse liikmeks?

Olen selgelt otsustanud, et tulin tööle ajutiselt. Ma ei kavatse kandideerida selle organisatsiooni juhiks.

Milliste projektidega te EAS-i kõrvalt praegu vahetult edasi tegelete?

Ma ei taha seda öelda. Need pole Eestiga seotud.