Miks Venemaa provints vihkab Moskvat?
Ilmselt unistab iga venemaalane läbilöögist pealinnas Moskvas, kuid selle soovunelma varjus valitseb ka vimm metropoli ja selle elanike vastu.
Tuttavad küsivad tihti, kui palju ikkagi erineb elu Moskvas elust mujal Venemaal. Olen muidugi vastanud, et kõvasti erineb – aga mida need paljad sõnad ütlevad? Numbrite abil on hea näidata, mida see “erinev elu” reaalselt tähendab.
Väljaspool pealinna elavad venemaalased ei armasta eriti Moskvat ega moskvalasi. See on nii juba Nõukogude ajast, kui Moskvas sai osta paremat liha ja paremaid jalatseid (kuni liha ja jalatseid muidugi veel jagus). Muuhulgas oli see nii ka sellepärast, et välismaalastele, keda Nõukogude võim lubas peamiselt ikka ainult pealinna, oli ju vaja näidata, et sotsialism õitseb ja areneb.
Tänapäeval on lihtne venemaalane pahane, sest Moskva imeb endasse kogu Venemaa tulud ning ei taha neid sugugi enam välja lasta. Pole üldse liialdus nii väita.
Rahakad moskvalased
Alustame sellest, et Moskvas elab viimase rahvaloenduse järgi 8 protsenti Venemaa elanikest (kui arvestada ka illegaalselt pealinnas elavaid, siis 10 protsenti), kuid kõigist Venemaa elanike sissetulekutest langeb statistika andmetel moskvalaste arvele 20 protsenti. 11,5 miljonit moskvalast teenivad seega iga viienda rubla Venemaal.
Enne viimast ülemaailmset majanduskriisi moodustas Moskva linna regionaalne kogutoodang koguni 23 protsenti Venemaa regioonide kogutoodangust. Võrdluseks – Peterburi linna osa on vaid 4 protsenti. Moskva arvele langes 20 protsenti kogu riigi kaubanduse käibest ja 40 protsenti kogu Venemaa väliskaubandusest. Kõigist föderaaleelarve investeeringutest on Moskva linn saanud viimastel aastatel keskmiselt 9–11 protsenti.
