Eesti tagab Kreeka laene 203 miljoni euroga
Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustab uusi abinõusid, mis peavad muutma Kreeka majanduse sarnasemaks Eestiga.
Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn teatas 26. novembril, et Eurogrupp arutas Kreeka laenu küsimust 14 tundi. Miks kestis arutelu nii kaua ja mille üle kõige rohkem vaieldi?
Kreeka tuleviku üle ikka. Aga reportaaži sellest ruumist ei anta.
Millised olid teie kui Eesti esindaja eesmärgid ja mil määral õnnestus need saavutada?
Minu eesmärgid täitusid täielikult, kuigi kuluaarides kõlas enne palju pessimistlikke noote. Meetmed sobisid ja seda hommikuks kõigile.
Kuidas muutuvad Eurogrupi otsuse tulemusena Eesti rahvusvahelised kohustused seoses Kreekaga?
Need ei muutu mahult, aga muutusi oli maksetähtaegades.
Kui suure summa eest garanteerib Eesti detsembri alguse seisuga EFSFi/ESMi poolt Kreekale antud laene?
Me garanteerime EFSFi passivat ehk fondi enese kohustusi. Kui püüda seda Kreekale antud laenudele ehk aktivatele kanda, on summa 203 miljonit eurot.
Eurogrupi otsuste kohaselt kaalutakse Kreeka intressimäära langetamist, intressimaksete edasilükkamist ja laenutähtaegade pikendamist. Kui palju EFSF/ESM tervikuna nende otsuste jõustumisel Kreekale antud laenude pealt vähem intressitulu teenib?
Pikem tähtaeg matemaatiliselt suurendab intressimakseid, aga see pole muidugi eesmärk ega pruugi jääda pikas tulevikus muutusteta.
Aga kui palju Eesti nende otsuste jõustumisel Kreekale antud laenude pealt vähem intressitulu teenib?
Eesti intressid ei vähene, meie positsioon nonde Kreeka muude kohustuste vähenemise arvel hoopis paraneb. Aga meie eesmärk pole mitte investeerimine Kreekasse, vaid Euroopa majanduskeskkonna paranemisse, ning Kreeka reformimine. Eestiga sarnasemaks seejuures.
Eurogrupp otsustas langetada Kreekale antud laenude intressimäära. Kuidas see läheb kokku Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, et üks riik ei vastuta teise võlgade eest?
Ebaseaduslikku asja ei tehtaks ja kohtud, ka Eesti riigikohus, on sarnaseid otsuseid õiguspärasteks pidanud. Teiste laenude eest ju ei kavatseta ka vastutada, küll aga enda olukorra eest Euroopa tasemel, kust probleem lähtub.
Praegu tuletatakse meelde, et selline ühiskassa, mis annaks liikmesriikidele aega oma poliitikat eelarvekriisi korral kohandada, on valuutatsooni loomulik osa. Selle üle vaielda muidugi võib ja no bailout reeglit saaks ka jäigemalt tõlgendada.
Eurogrupi 27. novembri teate kohaselt peaksid keskpangad andma Kreekale selle osa kasumist, mida nad teenivad Kreeka võlakirjadelt. Kuidas see otsus sündis ja kuidas selle otsuse rakendamine Eestis välja näeks?
Euroopa Keskpank eraldab Kreeka võlakirjade arvel teenitud kasumi riikide keskpankadele, kes kannavad need eelarvetesse, kust need kantakse Kreekale.
Kreeka riigivõla suhe SKTsse kasvab endiselt hoolimata rahvusvahelisest abist. Miks see nii on ja mida see näitab?
Probleem on peidus primaarses defitsiidis, puudujäägis enne intressimakseid. Siin saavutatakse ülejääk plaani järgi 2015. Võla suhe SKTsse sõltub ka SKTst ja laenude tähtaegadest ja selle järgi on ette nähtudki esialgu võlataseme kasv ja seejärel langus.
Miks nõudis IMF osa Kreeka võlgade kustutamist? Millistel tingimustel võiksid Euroopa Liidu riigid seda teha?
IMF nõudis täpsemalt võlataseme alandamist. Sellega oleme nõus kõik ja selles sõlmiti ka kokkulepe.
Millal te viimati ise Kreekas käisite ja millised olid muljed?
Aastal 2003 või 2004. Meeldivaimad üllatused olid hiidkilpkonn, apelsinipuu ja Märten Ross Ateena keskpargis. Ootused olid liiga kõrged konverentsi, arhitektuuri, mälestiste ja köögi suhtes, aga tean, et Ateenast kaugemal olnuks pilt põnevam.
Intervjuu on tehtud e-posti teel nädala algul, kui Jürgen Ligi osales Brüsselis Eurogrupi kohtumisel.
Eurogruppi kuuluvad euroala riikide rahandusministrid. Koos presidendiga on neid 2 naist ja 16 meest. Kümme konservatiivi, kolm sotsi, neli parteitut ja üksainus liberaal (Jürgen Ligi, kes siis veel!). Noorim on 37aastane soomlanna Jutta Urpilainen, vanim hiljuti 70 aasta juubelit tähistanud sakslane Wolfgang Schäuble. 18 ministrist on tervelt 8 olnud ametis alla aasta. Vaid viis neist tegid sama tööd juba 2010, kui algas Kreeka kriis. Seega pole Eurogrupp mitte suletud klubi, vaid demokraatlik läbikäiguhoov.
Eurogrupi liikmed 8. oktoobril
