Toomas Vabamäe: Võidukihutamine tundmatus kalurikülas
Vormel-1 ei jõua meile kunagi, see on selge kui seebivesi, ent “roheline” elektrivormelite võiduajamine – miks mitte? Saaksime tipptasemel autospordi sõna otseses mõttes oma õuele. Ehk pääseks Eesti poisidki rooli? Ent siis meenus reaalsus.
Tallinna linnavalitsus – see on ju Edgar Savisaar. Seesama Savisaar, kes omal ajal ühtäkki “roheliseks” pööranuna aitas põhja lasta Tallinnringi ehituse. Seesama Savisaar, kes karistas mõni aasta tagasi üht oma alluvat, kui too pani Linnaringi võistluse tarvis kaheks päevaks tänava kinni. Miks põrgu päralt tahab linnapea nüüd järsku autosporti tänavatele tuua?
Monte Carlos, kus F1-autod iga aasta mais tänavarajal mõõtu võtavad, kestab raja ehitamine mitu kuud, mahavõtmine läheb veidi kiiremini. Aga ka vormel-E märksa leebemate turvanõuete täitmiseks tuleb paika tõsta sadu betoonplokkidest barjääre, laduda nende ette riita tuhandeid vanu rehve, panna püsti püüdevõrke, rajada piirdeaedu, sildu, läbikäike, püstitada tribüüne. Turvaalad peavad olema parajalt pirakad, sest elektrivormelid arendavad kiirust kuni 240 km/h. Rahast ma isegi ei räägi.
Kas kodanikud on ikka valmis mitu nädalat ebamugavusi kannatama lihtsalt seepärast, et nende linnapea soovib endale järjekordset – ülekantud tähenduses – monumenti püstitada? Või neilt lihtsalt ei küsita? Lasnamäelased jooksid küll omal ajal Linnaringi peale kaebama ja meer võttiski oma kõige andunumaid valijaid kuulda.
Elektrivormelite võistlus peab piisava esinduslikkuse saavutamiseks toimuma kesklinnas ja kuni 2,5 km pikkusel rajal. Kesklinlasi on vähe, häältesaaki nad suurt ei mõjuta, järelikult pole nende kobinaga tarvis arvestada. Pealegi on linnavalitsusel referendumitulemuste loomingulisel tõlgendamisel piisavalt kogemusi ja mine tea, millisel küsitlusel on juba avaldatud soovi näha kesklinnas elektrivormeleid tiirutamas.
Hoopis omaette küsimus on ettevõtmise “rohelisus”. Silmaklappidega rohepesuaktivistile tundub, et kui võistlusautosid ajab bensiini asemel edasi elekter, ongi võidusõit paugupealt sama puhas ja roheline nagu lina kirurgiakliiniku operatsioonilaual. Ta ei suuda näha, et tegelikult moodustab vahetult võidusõiduga seotud saast summaarsest kõntsakogusest vaid murdosa.
Mõelgem: kas raja ehitamisel vajalikud traktorid, kraanad, tõstukid, veokid ja muud masinad käivad ka elektriga? Või ehk koguni “puhta” tuule- ja päikeseelektriga? Võistluse start peaks antama laupäevõhtuses hämaruses – järelikult on vaja tehisvalgustust. Kust tuleb selle toide? Kuidas jõuavad võistlusautod siia kohale? Meilitsi, nagu meie e-riigile kohane?
Ning veel. Sarja korraldajate meelest peaksid võidusõidud aset leidma “globaalsetes ja ikoonilistes keskustes kõigil mandritel”. Rooma ja Rio de Janeiro olevat juba kindlad. Sellel skaalal paraku jääb Tallinn tundmatuks kalurikülaks kuskil külmal ja kaugel ääremaal.
Mille linnapea tahab end võõraste sulgedega ehtides tähelepanu keskmesse pääseda. Nagu tavaliselt.
